Ilm on olnud tuksis ja tuju kah. Eilehommikune paljulubav päikesepaiste asendus juba lõunaks lauspilvituse ja pealelõunaks ka laussajuga. Nagu enne veel vähe pori oleks olnud.
Enne sadama hakkamist jõudsin peenardele veel väikese rohimisringi korraldada. Kui aus olla, siis ma kohe üleüldse ei fänna rohimist. Lapsena olin ma nõus pigem minema nurka kui peenrasse. Meeldima pole siiani hakanud, võtan seda kui ebameeldivat paratamatust, mis aiapidamise rõõmude juurde käib.
Kui aus olla, ega ma siis ei oska ka seda ilmselt korralikult. Savikämpudest ei tule umbrohujuured välja ja ega see pealsete kitkumine on ajutine asi. Imetlesin just, kuidas kolm nädalat tagasi kaevatud-liivatatud peenraservadest juba võililled ja lõikehein uhkelt läbi kasvasid.
Nii et tuju heaks see töö mul ei teinud. Hilisem laussadu veelgi vähem. Tegemata välitööde nimekiri on niigi küünarvarre pikkune. Ja rohi on põlvini ja traktor endiselt Stokkeris mingit juppi ootamas.
Õhtuks olin totaalse enesehaletsuse staadiumis, kus tõotasin mitte iialgi enam mitte ühtegi taime osta ega istutada, sest üksinda ja kaheksast kaheksani kestvate tööpäevade kõrvalt käib see kupatus mulle lihtsalt üle jõu. Järgmisel nädalal istun kõigele lisaks alates esmaspäevahommikust lennukites ja nõupidamistel. Kui veab, saab teisipäeva öösel vastu kolmapäeva omas voodis magada. Reede ööseks peaks ka koju saama ja siis on plaanis teeparandustalgud.
Olles seega streigi välja kuulutanud, istusin pühapäeva hommikul öösärgis arvuti taha ja sattusin Muhediku blogisse... märkamatult kahmas käsi pastaka ja paberi...et see harilik kuusk "Arcocona" on täiesti vastupandamatu ja madalakasvulise soolopuu jaoks oleks ka kohta... ja et kust selle Opuntia fragilise enda Kakule seltsiks saaks... ja kevadeks peaks mõned forsüütiad panema...
Lootusetu loll, on diagnoos. Mitteravitav.
Nüüd lähen kohvrit pakkima.
kui Sind see lohutab: mina ka kuulun sinna lootusetute lollide klubisse: mitte üht taime enam peale puude ja põõsaste! - oli otsus. eile näiteks ostsin turult 3 püsikut ja täna vaatasin, et puhkuse ajal peaks minema kuskile puukooli ja ostma veel neid, neid ja neid...
VastaKustuta...ja veel neid..., kuigi kõige paremini kasvavad minu aias umbrohi ja muti mullahunnikud, neid ei pea isegi hooldama, mulda vedama ega peenraid tegema :)
VastaKustutaAga sajud on jah juba täitsa liiast, mul ka täna sant päev. Ületee naaber lubas oma vana sõnnikuhunnikust traktorikopaga maasturi kasti täis tõsta, mehed Tartus, sõitsin ise oma neljajalgsega kohale. Suur hunnik head kraami, aga traktor vajus enne maasse ja komposti vedamise asemel vedasin hoopis traktorit mudast välja. Ei pea vist mainimagi, milline mu ilus punane sõbrake välja nägi, voolik ka värava taha ei ulatanud ja nii vedasin käruga vett ja pesin harjaga, ikka kergem kui hoovi kiviteed luuata. Nii et päev täiega tuksis :(
Mul see hea asi, et kui omale ei mahu, siis mu hoolealusesse aeda ikka mahub...:o))
VastaKustuta.. ja ikka neid ka..! Ja appi, kuskil on veel mingi külastamata puukool, kui mitte Eestis, siis maailma on ju lai. Ja veel need e-puukoolid:) Ja maailmatuma hulk rühmataimi ja soolopuid ootab oma aeda tarimist:)
VastaKustutaJa mulle on viimasel ajal tunduma hakanud, et kõik aiad on nagu kummist, kuhugi kohta ikka veel miskit ju mahub :)
Nii see käibki ja haigus on ehk leebelt öeldud, see on kirg ja haigus ja narkomaania. Ja ära igatsegi paranemist. Kui inimesel peab mõni häda olema, siis olgu ta just niisugune. Vähemalt hing on rahul ja sa elad oma kätega loodud enda paradiisis.
Ja mis töösse puutub - kõike ei jõua sa siin ilmas niikuinii ära teha ja polegi midagi katki, kui ükskord vahele jääb, kui asi lõpuks korda saab, siis oled lihtsalt ühe korra kergemalt saanud. Segane jutt vist:) Ja lohuta end teadmisega, et eks me kõik ole samas seisus.
Ja veel- ma arvan, et ükski päev pole tuksis kui sa seda ei taha. Ma nt täna täitsa mõnulen, et saan logeleda peale eilset istutustööd ja vedelen juba mitu tundi siin arvuti juures. Noh, korraliku inimesena võiks ju hoopiski kasutada aiast vabanenud aega koristamiseks või mingiks muuks kasulikuks tegevuseks, aga naised pidid stressist kõige paremini vabanema, kui saavad vähemalt pool tundi lobajuttu ajada:D