Räägime parem hortensiatest

Kokkutulekust ei hakka ma kirjutama, sellest on juba nii palju kirjutatud. Aitäh, sõbrad, et te olemas olete.
Põuast pole kah mõtet kirjutada, siin poolsaarel ei lähe ükski suvi selleta. Ilmamärkmed pole mu tugevaim külg, nii et ma ei teagi, millal meil viimati sadas. Rohkem kui kaks nädalat on sellest kindlasti möödas, sprinklerid töötavad igal õhtul müügiplatsil ja paaril korral olen aias ka hortensiatele voolata lasknud, sest need on ikka üpris lontis. Täna peab ilmselt ka kastma, sest põõsad näevad üsna kurvameelsed välja.
Hea seegi, et pole palav ja kuiv. 21 kraadi varjus on minu jaoks täiesti paras ja kui jahedaks peaks minema, saab midagi peale visata.
Hea ka, et ma pole endale kunagi nii-öelda inglise muru igatsenud. Kui pool aeda näeb välja selline

 ja teine pool, kus päike peaaegu üldse ei paista, on kastest kell kaks päeval veel läbimärg, oleks see ilmselgelt võimatu missioon.
Ja kõige kaunim asi augustis on hortensiate õieilu. Mul on neid ikka tõesti päris palju ja neile meil meeldib. Kaks viimast suve on olnud suurelehistele liiga külmade öödega ja neil pole isegi mitte õienuppe. Eelmisel aastal õitses aias ainult You&Me Together, sel aastal on ühe õie välja venitanud Endless Summer. Esimesed kaks aastat suutis veel sinisena püsida, nüüd on roosa mis roosa, aga ma ei ole mingi happelisusega mänginud ka, minu poolest võib ta ka roosa olla kui tahab.

Ülejäänud suurelehised on lihtsalt suurte lehtedega :)

Kui nüüd sooja ilma hoiab (lubab küll), siis võib õienuppude algeid aimata veel You&Me Togetheril ja Black Diamond seeria Dark Angelil, mille lehed on ´juba vaatamisväärsus ka ilma õiteta. Pilt pärineb internetisügavusest, minu oma nagu öeldud ei õitse. 

Tammelehise õitsemaminekut ma eriti meie aia mikrokliimas ei loodagi, aga ta on lihtsalt niisama ilus ka ilma õiteta. Kuna nägin nüüdseks läbi müüdud müügitaimedele ka õied ära, võisin tõdeda, et lehtedega võrreldes jäid õied lahjaks ja milline sügisvärv sel kaunitaril veel tuleb...

Puishortensiatel on endiselt sorte vähe, vana hea Annabelle suutis Mihkel pooleldi ära rüüstata (aga küll ta kasvatab järgmisel aastal end uuesti üles) ja tagaplaanil roosa Invincibelle, mille õisikud on väiksemad. Kõige tagumine on aedhortensia Sundae Fraise, mis ei tohiks kasvada meetrist kõrgemaks.

Roosad puishortensiad Bella Anna ja sel aastal juurde istutatud Pink Percussion veel ei õitse.
Aedhortensiatest puhkes esimesena tüvivormina kasvav Early Sensation, pilt 2.augustil

ja täna

Enne, kui ma ise hakkasin usaldusväärsete tarnijate käest hortensiaid maale tooma, sai neid uuemaid sorte soetatud põhiliselt Nurga Puukoolis müümas käinud poolakate käest, kahjuks peab tõdema, et sordinimele vastavad vähesed. Imekaunid Vanilla Fraise

ja Limelight

Pinky Winky

Neid ma nimetan hellitlevalt oma poola krantsideks, sest sordinimed polnud õiged, parim nali oli selle roosaks mineva iludusega, mille ostsin Bobo pähe (Bobo ei lähe roosaks) ja pärast leidsin potist kaks silti, Vanilla Fraise ja Kyushu...tegelikult ei ole ükski mainitud kolmest sordist, aga noh, ilusad krantsid ju.

Aedhortensia Levana pärineb Aavikuemanda valikust ja näitab iseloomu juba teisel kasvuaastal. Väidetavalt on see kõige suuremate õisikutega sort, täiskasvanuna ühe õie pikkus 50-60 sentimeetrit ja kui teisel aastal peale istutamist on juba õisiku pikkus üle 30 sentimeetri, võib see täiskasvanud taime puhul ka tõeks osutuda.

Levanast kavatsen ma puu kujundada, aga noorena veel las kasvab nii, nagu tema tahab.
Siin on esiplaanil taas üks poola krants ja tagaplaanil Wim´s Red, mis sai eelmise aasta põuaga väga rängalt kannatada ja tuli pea maani maha lõigata. Sel aastal veel õienuppe pole, aga jõuab veel. On meie aias olnud alati kõige hilisem ärkaja aedhortensiatest.
Karvastest hortensiatest õitses taim, mis sai alles sel aastal Hollandist toodud ja istutatud. Talvitunud karvane teeb esialgu ainult sametisi lehti.

Hoopis imelikud lood aga sündisid sel aastal Bunge jumalatepuuga (clerodendron bungei), mis nüüd muidugi hortensia ei ole, aga sarnaneb sellele väga.

See taim, mille ma endale maha istutasin, elas meie iiri talve väga kenasti üle ja oli kevadel vähemalt neljakümne sentimeetri kõrguselt elus. Siis aga otsustas maikuus ikkagi mingil põhjusel maha kõngeda. Kolm allesjäänud viieliitrist müügipotti aga otsustasin maa peale rajatud püsikupeenrasse kaevata, maa sisse meil ju suuri potte kaevata ei anna. Need kolm potti olid samuti kenasti elus, üks läks Saaremaale ära, aga kaks allesjäänut kavatsevad pottides õitsema hakata. Täielik müstika.
***
Tänane päev on möödunud looderdamise tähe all. Natuke on lõigatud hostade õisi ja tõstetud voolikuid ühest peenrast teise. Rohida ei saa, sest maapind on kas paakunud või tolmab nii, et võtab aevastama. Vihma ei lubata enne esimest septembrit. Hea meelega lammutaks vanu peenraid, mida plaanis ümber teha, kuid pinnas on liiga kuiv ja kõva ja istutada nagunii selle kuivusega ei saa, siis peaks kastma ja kust see vesi võetakse...