10. mai 2017

Hea, et niigi läits

Meile tegelikult norrakad öökülma ei lubanud ja ma eriti ei närveldanud. Aga kui hommikul kella kuue paiku nägin termomeetril näitu -2,8 ja kuuri katus oli härmas, võttis seest ikka külmaks küll, plats ju lehtes hollandlasi täis ja ega kõigile poleks pakasekangast nagunii jätkunud.
Aga aiajumalad on otsustanud sel aastal mind ilmselt toetada ja kuna olin eile õhtul väga väsinud, olin unise peaga üles magama minnes müügiplatsi sprinkleri tööle unustanud ja avastasin selle alles hommikul kell pool kuus ärgates. Elektriarvele kindlasti mõjus täiendus, aga ikka parem, kui surnud taimed. Hommikune vaatepilt oli igatahes muljetavaldav. 

Kolm päeva olen komplekteerinud, pakkinud ja kleepinud, nüüd selleks nädalaks aitab. Lõuna ajal viskasin viimased pakid Smartposti ja võtsin enda saadetised välja, raamatupaki ja kristallvaigu. Püüan ennast hoida, sest midagi füüsiliselt rasket tõepoolest teha ei saa. Mitte et ainult ei tohi, vaid tõesti ei saa, eilseks õppetunniks oli taimepakkide upitamine Omniva pakiautomaati, no sellele idioodile, kes L-suuruses kapid kõige ülemisse ritta projekteeris, tahaks kohe midagi "sooja" öelda. Tagajärgi polnud vaja kaua oodata, täpselt kirjeldama ei hakka, aga terve õhtupooliku olin rivist väljas ja veetsin aega peamiselt maja kõige väiksemas ruumis.
Homseks küll veel erilist aiailma ei lubata, sama mis täna, aga mõnusaid asju on teha selletagi.
Õhtuks oli küll korraks tunne, et sammugi ei jaksa astuda, aga peale mõningast diivanil vedelemist sai ikka üks pildiring tehtud, kõige rohkem sai pabistatud müügiplatsil õitsejate pärast, aga pole midagi hullu. Suureõieline abeelia The Bride, pilt jäi küll udune, nagu arvutis hiljem avastasin.
 Täidisõieline igihali "Azura Flora Plena", eelmisel aastal oli valikus punane täidisõis, nüüd siis sinine.
 Voronowii priimula külma ei pelga, kuigi hommikul olid potid jääs
 Igihaljas kevadik sai täna otsa ja pilti teha ei jõudnudki, suhteliselt sarnase välimusega kollast mägikanni õnnestus veel pildistada.
Käisin ka lõunanõlvale hiiekoha lähedusse eelmisel aastal istutatud hübriidkirsse Accolade vaatamas, kuigi alles napilt üle meetri kõrged, on õitsemisvalmis nemadki. Varsti saab näha. 
 Mägipojengide ehk rockii pojengide kevadine tärkamine on ülilahe. Rõõm oli tõdeda, et ka kõik viis eelmisel aastal istutatud põõsaspojengi näitavad elumärke, aga eks kohta sai ka hoolega valitud. Kui isegi hollandlased ütlevad, et suffructicosa jaoks on Põhja-Euroopa mereäärsed alad liiga niiske talvega, siis ikka selle talve üleelamine on supersaavutus.
Esimesed nartsissid on õied avanud, kui eelmisel aastal tundus, et nartsisside istutamine murusse ei olnud hea mõte, muru kippus neid lämmatama, siis sellel jahedal kevadel on nartsissid olnud tugevamad. 
Siit tuleb üleeelmisel aastal istutatud darwintulpide plahvatus varsti
 ja roosipeenras eelmise aasta istutus, kobarhüatsindid peenraservas näitavad juba sinist ja on kenasti paljunenud, tahaksin terve selle peenra bordüüriks neid jagada, praegu on kaks kolmandikku, rohkem ei raatsinud osta.
Häbi tunnistadagi, aga ma eelmisel aastal alles Tistou blogist avastasin, et ka hüatsindid tuleks suvel üles võtta...need tegelased on küll üle kümne aasta üles võtmata olnud, väetamata ka, natuke nirud, aga elus. Kui meeles on, kaevan sel aastal ikka korra välja.
Homme tuleb ära potistada Põltsamaalt tulnud pargiroosid, mis praegu on kasvuhoones vannis. Neli Bauhofist ostetud tomatitaime, rohkem meil vaja ei ole ja needki on kirsstomatid, ma ikka väga loodan, et suve teisel poolel ma juba suudan toorest süüa, praegu on see veel mission impossible isegi ensüüme pidevalt võttes...aga asjad lähevad paremaks, mitte nii kiiresti kui tahaks, aga ikka lähevad. Puitpõranda ja puidust põrandaga kasvuhoone akumuleerib ikka nii hästi soojust, et aprilli alguses tehtud peiulillede külvid on juba istutusvalmis, aga nädalakese ehk ikka veel ootab õueviimisega.
Töökohast puhkusest on aga niipalju tolku olnud, et silmad on arvutist küll puhanud ja näkku mingi jume kahvatusinise asemel tulnud. Ja nagu juba öeldud, mõõdukas füüsiline liigutamine teeb ka tervise paremaks.

5 kommentaari:

  1. Vahest ikka jumalad tõesti hoiavad :) see tulbiplahvatus tuleb uhke

    VastaKustuta
  2. Mitu kevadet olen ise käinud ja näinud, aeg kaob käest ja tundub keeruline. Kuu lõpupoole on üks üritus Padisel, siis ehk õnnestuks:)

    VastaKustuta
  3. Sibulikel on oma yletamatu võlu ja roosipeenardesse sobivad kevadised õitsejad imehästi.
    Hyatsindid on meie kliimas viripillid, mul on ainult Anna Marie nimeline vana roosa sort aastaid ilma yles võtmata vastu pidanud, teised mitte ykski. Ilmselt lisaks suvisele kuivatamisele on vajalik ka talveks kuivem kasvukoht leida.
    Tulbiplahvatusele elan kaasa 😁

    VastaKustuta
  4. Hüatsintidega on nii, et oleneb sordist ja kui pakse õisikuid saada tahad. Mina neid kah üldjuhul üles ei võta

    VastaKustuta
  5. See hüatsindimäng annab lisaks parematele õitele ka seisukindlust sibulatele juurde. Neid ei maksa üldse enne oktoobrit maha panna niiske mulla sisse vinduma - aga sügised on meil vahel sajused.

    VastaKustuta