Esimene mõnus kevadhommik

kui sai juba hommikul enne kella seitset käo lakkamatu kukkumise saatel hommikumantlis esimene aiatiir tehtud. Paks kastekiht tegi maapinna täiesti halliks ja see me taimed ilmset päästabki, sest muld on purukuiv. Naadil muidugi pole sellest sooja ega külma, sest tema on oma kahemeetrised risoomid kuskile rändrahnude vahele ajanud, kus ilmselt on piisavalt niiskust ja eile ma mõned tunnid naadipealsetega võitlesingi, päris mitu kärutäit tuli. Ma küll endiselt ei usu selle tegevuse jätkusuutlikkusse, siiani pole aias olnud ühtegi kohta, kus kümme aastat pealsete katkumist mingeid tulemusi oleks andnud, aga vähemalt tärkavad püsikuhakatused said valgust ja natuke ilusam vaadata ka, mõnes kohas ulatus naadidžungel juba poolde põlve.
Terevisioon teeb otseülekannet Türi lillelaadast ja natuke hinges kripeldab, aga mitte väga. Piisab sellele roppraskele kastitõstmisele mõelda, et kripeldus üle läheks ja ega ka taimede tärkamine sel aastal eriti kiire olnud, hortensiad ei ole end siiamaani näidanud. Türi tähendas tegelikult nädalat ropprasket tööd, kaks päeva ettevalmistust, kolm päeva laata ja kaks päeva mahavõtmist ja kohtadelepaigutamist...selle asemel olen aega säästnud oma tervise ja koduaia jaoks ja see on tegelikult mõnus. Eile hakkasid õitsema viimased allesjäänud Accoladed müügiplatsil

 Isetulnukad Tii aiast koos viinapuuga, nii nunnud.

Eilsed klõpsud vulkaani tagant

Skopoolia õitsemine on lihtne maha magada, aga taim on tegelikult väga lahe

Ja lõunanõlval on sinilillede, ülaste ja lõokannuste väljade järel puhkemas hektar nurmenukke

Nüüd kahjuks aedlemise asemel paberitööle, aga ehk saab õhtul ikka õue ka.