Eilne päev kulus peamiselt sellele, et lahti pakkida üleeile õhtul Hollandist saabunud kolm kasti puude ja põõsastega. Mis on alati nagu jõulukingituste lahtipakkimine, sest üks asi haruldustega õiendamise puhul on see, mida sa tellid, aga see, mida sa saad, ei pruugi kaugeltki olla see, mida saad, sest kogused on piiratud ja tahtjaid palju. Ilma jäin seekord kontpuudest ja gunneratest, millest on muidugi kahju, sest mõlemaid oli nii mul kui klientidel hädasti vaja, aga selle eest sain lõpuks ometi roosaõielise lõhikhortensia Rose Sensation, ja parukapuud Royal Purple ja Golden Spirit, mida olen mitu aastat tellinud, aga ikka ilma jäänud. Lõhikhortensial on ka õienupsud küljes, oehh, neid paneks endale kohe mitu tükki, kui kohta oleks. Mul nende ronitaimedega keeruline, suurte puude all surevad nad nälga ja mingeid poste eriti pole. Viietisele akeebiale panin mingi ronitaimetoe, aga tema teatas kevadel, et tema otsustas puittaimeks hakata, ja nüüd saab ikka noorte kasvudega tõsine probleem olema.
Aga natuke pildiringi ka. Sellesse kohta tegi kadunud M mingid tulbipeenrad, mida mina enam hooldada ei jõudnud, aga tulbid on endiselt elus.
Sillasinine...paljude jaoks on siniliilia umbrohi, aga mina naudin neid sadu ruutmeetreid, sest paljas muld roosipeenardes on minu silma jaoks kole pori.Huvitav, kas need kollased krookused võiks kohe üles võtta lootuses, et ma ei unusta neid augustis uuesti maha panna...liiga kitsaks on neil seal korvis läinud.
Roosa sinilill on kelleltki sõberaalujalt saadud, looduses on meil ainult sinised.
Kuldtähe, lõokannuse, sinilille ja ülasesegune "kevadmuru" ei taha hästi pildile jäädvustuda
Priimula, mille sordinimi on lootusetult kadunud
Hiiekivid...kas lohke on või pole, ma siiani ei tea, sest pole raatsinud seda samblakasukat maha kiskuda
Magesõstar läks eile ühe päevaga lehte ja taimi lahti pakkides ma ei saanud esialgu aru, miks mul nii palav hakkab...järele mõeldes jahh, kui ikka jalas on kaks paari villaseid sokke nagu harjumuseks saanud ja lisaks veel karvase sooja voodriga saapad, siis ilmselt 14 soojakraadiga varjus hakkab palav tõesti...
Kastimüür sai tühjaks ja rändab ilmselt ühel heal päeval Lätti, neil on kaste Venemaa ekspordiks vaja.
Teele läksid ka esimesed kärutäied pakke DPD-ga, meie praegune kuller on nii tore poiss, kes ise kõike tõstab ja veab. Õhtuks olid päkad nii läbi, et parim asend oli diivanil, jalad jänki kombel laua peal. Aga muule organismile tundus põhjalik mõõdukas tempos liigutamine hästi mõjuvat, peale ikka veel surisevate jalgade ja kergelt tunda andva õlavöötme ei tundu eriti midagi häda hommikul olevat.
Täna tuleb taas tegus päev, hommikul vaja pakkida kümmekond pakki, üle vaadata ülejäänud tellimused, siis pakid Smartposti ja Omnivasse, raamatud raamatukokku, toidu- ja ehituspood ja siis katsetab korra Keila OTT-is seepide ja vaiguehete müügiga, sest mõlemaid on nii palju kogunenud, et enam pole võimalik juurde teha, kuigi tahaks. Organismi tervenemise parim märk ongi see, et tegutsemistahe ja loomingulisus on tagasi tulnud, kuigi keha veel endiselt vahel jonnima kipub.
Kui nüüd kellelgi tekib küsimus, et mis puhkus see on (sest põhitöölt ma olen ametlikult kaks nädalat puhkusel), siis füüsiline töö võimete piirides, liigutamine ja muude asjadega tegelemine ongi minu jaoks puhkus kontori- ja mõttetööst. Lamanud ja istunud olen ma talve jooksul niigi ülearu.
Toredad tegusad päevad, kuid krookuseid ei pea küll augustikuuni hoidma, eriti siis kui kohe üles tirid. Krookus võib aastate viisi kasvada ühel kohal. Kevadise ülesvõtmise ainus põhjus võib olla, et pärast lihtalt ei leia üles. Aga tähista koht selgelt ja taimed tänavad.
VastaKustutaMa ei hakka sibulikega oma elu keeruliseks tegema - kui vaja, kaevan kohe pärast õitsemist ettevaatlikult yles ja harvendan, kolin jne. Pärast, kui neil pealsed läinud, ei tundu see enam nii lihtne, ja ausalt öeldes, kevadel on niigi kiire ja kiiremaks läheb.
VastaKustutaLillemuru on tavalisest murust parem, ilusam ja elusam. Eriti niigi hilja tärkavate põõsaste all. Sul on kaunilt avar hoov.
Need kollased krooksud on kunagi korviga maha pandud ja korv ilmselt segab neid laienemast, sellepärast ongi nii tihedaks kasvanud. Nädalavahetusel harvendan ära.
Kustutaselline lillekirju muru kevaditi on minu unistus aga see ei teostu nii kiiresti kui tahaks :) Mõõdukas tempos ja ennast hoides liigutamine on tõesti üks parimaid puhkamise mooduseid.Ilusat asjatamist.
VastaKustutaHea, kui vaim rõõmustab ja tegutsemistahe tagasi on ja jõukohane füüsiline koormus tuleb füüsisele ainult kasuks
VastaKustutaKummaline, et need 2 parukapuu sorti nii haruldased on, meil on nad juba 10 aastat aias.
Mu enda Royal Purple on ka kümneaastane ja igal aastal tahetakse osta, aga patendialust sorti juba müügiks ei tee ja patenti osta küll ei jõua. Taimi tellisin juba kolmandat kevadel, nüüd alles sain. Mingid asjad nagu kaovad vahepeal turult ära, ei oskagi öelda, mis põhjusel.
Kustutaparukapuu sordid hakkasid vabamalt liikuma alles aasta-kaks tagasi ega neid igal pool nüüd küll ei pakutud.
VastaKustutalilleline muru on minu lemmik!
VastaKustutamõõdukas liigutamine on väga hea.. eeldusel, et mõõt valele poole paigast ära ei liigu, nagu mõnel vahel olema kipub :D
kas see sinilill kasvab sul peenras?
roosa sinilill on jah peenras hooldamisel...siniseid on metsaalune täis
KustutaNii tore, et roosa alles on, nimi võiks olla Linnusemaa Roosa näiteks:)
VastaKustuta