Mai esimene nädalavahetus

oli päikeseline ja kaunis. Nii soe, kui lõuna pool, mere ääres muidugi polnud, aga laupäeval andis kampsuni ja vestiga väljas mütata, pühapäev küsis vinge tuule tõttu juba paksema jope järele. Täna särab päike endiselt eresinises taevas, aga tuul on päris õel, käisin korra terrassil tuhaämbreid välja tõstmas.
Laupäevaks olid välja kuulutatud talgud, olime ka üleriigilises Teeme Ära talgulistis üleval, aga sealtkaudu küll abi ei saanud. Õnneks on meil kuldaväärt naabrid, kelle abiga vähemalt teeäär korda sai, natukesehaavalgi. Enne pilt jäi muidugi tegemata, sest ise olin supikeetmistoimkonnas, aga kpgu see kupatus oli risu ja traktorirööpaid täis.

Tagumine kole putka ei ole enam meie krundil ja minu meelest pole selle omanikud siiakanti enam aastaid nägu näidanud, aga on nagu on. Kui keegi seda lagedat ala vaadates õhkab, et ohh, näe uus istutusala, siis ega ikka ei ole küll, sest peal on kümmekond sentimeetrit laialilükatud turvast ja all meetrijagu puhast valget mereliiva, kunagine merepõhi. Nii et sinna ei istuta eriti midagi, kui siis mõned vähenõudlikumad põõsad ja ehk viskab ka muruseemet. Lugesin küll just vist Maakodust, et Soomes ja Rootsis on muutunud väga populaarseks siirdpinnakate, ehk sellisesse mändidealusesse tuuaksegi metsa alt pohla- ja mustikasegust mätast, aga kardan, et see käib mulle üle jõu, muruseemne laialipildumine on lihtsam. Ja ka see jääb edaspidiseks, sest lähema kahe nädala jooksul ei lubata meile tilkagi vihma. Maikuu põud on siinkandis tavaline, ei midagi uut.
Oma aia jaoks ei olnud eelmisel nädalal eriti aega ja naat kasvab mõnuga. Nii et päris hea, et pühapäevane soome grupp ajahätta jäi ja aiaekskursioonile ei jõudnudki, aga vähemalt jõudsid müügiplatsile ja ostsid asju, mida eestlased üldjuhul isegi mitte ei vaata...varjuliiliaid, piibelehti ja kortslehti. Käis veel paar klienti, nii et homme on põhjust raha panka viia.
Üldiselt ongi mul väga hea meel oma otsuse üle sel aastal aiapoendust rahulikumalt võtta, ei ühtegi laata ega muud väliüritust, ainult veebipood ja vähesed siiaeksinud kliendid. Pole sellist rabelemist nagu varasematel kevadetel, kui õhtuks vere maitse suus oli ja loomulikult maksis lõpuks tervis kätte.
Õhtul tegin ikka väikese fototiiru ka, tulbid ja nartsissid meil ennast veel eriti ei näita, aga vaikselt tuleb õitsejaid ikka juurde.

Kanakoole on imeilus, kui seda ikka tõsiselt palju on.

Olen üldse aru saanud, et olengi suuri laike nautiv tegelane, pisikesed taimetutsakad pole minu teema ja sellepärast jätavadki enamik püsikuid mind täiesti külmaks. Leidsin paar õidepuhkenud koerahammast, aga minu jaoks tõesti pole mingit mõtet taimedel, mida saab imetleda vaid sipelga vaatevinklist või käega keerates, mis ei ole loomulik asend.

Norra ilmateade on õnneks praeguse seisuga homse öökülmahoiatuse maha võtnud, aga ilmselt peab homme õhtul siiski taimedele pakasekanga peale panema. Pole see maikuine öökülm midagi haruldast, mäletan hästi paari aasta tagust Türi laata, kui hommikul 4 kraadi külma ja maa härmas oli ning need, kes polnud taibanud ilmateadet vaadata, võisid oma kurgi- ja tomatitaimede kastid kokku pakkida ja koju minna, sest müüa polnud enam midagi.
Õnneks olen mina otsustanud, et igasugune laadatamine on minevik, raskeid potikaste ei tohi tõsta ja ega ausalt öeldes ei tahaks ka.
Mis ei tähenda, et tegemist vähe oleks, hunnik paberimajandust ootab lahendamist ja rida komplekteeritud tellimusi pakkimist ja pärastlõunast DPD kullerit. Hakkangi tegutsema.