8. aprill 2017

Veab ja kallutabki täitsa ise :)

Näoraamatus olen juba pikemat aega limpsanud keelt ühe elektrimootoriga aiakäru järele, aga selle peaaegu kasutatud autoga võrreldav hind on ostusoovi siiani maha jahutanud. Kui sellest aga pikemalt juttu tuli, linkis alati abivalmis Tii mulle pildi hoopis odavamast ja kobedamast kärust, mida oli võimalik Järve Tööriistamarketis ka katsetada ja näpuga katsuda.
Mida ma siis teisipäevase linnaskäigu ajal ka tegin ja sai siis ka kohe ost ära sooritatud. Kaks hirmu muidugi krõbelema jäi, esiteks kuidas mootor meie künkliku maastikuga hakkama saab j a kas tagumine ratas ikka murul liikudes liiga väike ei ole ja sisse ei vaju.
Kolmapäeval oli nii pagana külm, et väljas ega kuuris midagi teha ei tahtnud, palgatööd oli ka palju. Nii palju sain, et kasti trügisin autost välja.
Peale neljapäevast turismimüügiüritust oli adrenaliin nii üleval, et otsustasin vaadata, kas saan kastist käru ise välja ja kokku pandud. Saingi. Aga rohkemaks adrenaliini ei jätkunud.
Täna ma ei lubanud ennast enne õue mängima, kui maja koristatud mõlemalt korruselt, sellega läks koos vahepeal tööasjade tegemisega tugeva pealelõunani ja algul oli tunne, et peale pisikese pildistamistuuri muuks jaksu ei olegi. Peale jalutamistuuri tekkis kusagilt energiat juurde ja ajasin oma uue mänguasja välja. Katsetamise tulemus oli vaat et oodatust paremgi, mootoril polnud mingit muret ka kividest ja kändudest ülelippamisel ja eriti äge on see hüdraulikaga kallutamine, tõepoolest käru, mille juhtimiseks läheb vaid minimaalselt jõudu ja paari näpuliigutust vaja. Mina olen oma investeeringuga igatahes rahul, sest elu on näidanud, et kõik, mis teeb elu mugavamaks ja elamisväärsemaks on kulutamist väärt.


Lisaks meeldib mulle see, et see asjapuu liigub hääletult. Meil on niigi see mürareostus peaaegu et taluvust ületav, lisaks Klooga sõjardite polügoonile nüüd ka veel Ämari hävitajad, mõnikord löövad kõrvad õhtuks pilli, aga ega oma esivanemate kodust sellepärast ära kolima ei hakka. Sellegipoolest hindan iga vaikuse- ja loodusehetke aias. Sama firma akuga muruniidukile hakkasin ka mõtlema, aga selleks peab finantsiliselt toibuma J
Kevad astub aias pika sammuga ja uusi õisi tuleb järjest juurde. Võrkiiriste sordinimesid ei viitsi praegu otsida, sest täna on laupäevast hoolimata tööpäev ja peab liigutama hakkama, ilusad on nad kõik.








6 kommentaari:

  1. Jagan su elufilosoofiat! Elu peab kerge olema! Me nõuame kergemat elu! Ja me oleme nõus selle eest barrikaadidele minema aga ainult koos tugitooliga! See on imeline käru.

    VastaKustuta
  2. Küll on tore, et tehakse väärt riistu, mis inimese elu kergemaks teevad, rõõmustan koos sinuga, seda oli sulle väga vaja :)

    VastaKustuta
  3. Tore tõesti , et abilise said. Vähemalt veidi kergem. Õied on ka imelised.

    VastaKustuta
  4. Nii tore, et sellise vajaliku abimehe said!
    Mul tänavu võrkiirised haledavõitu, peab ilmselt osasid tänavu ümber istutama hakkama.

    VastaKustuta
  5. Väga hea ja vajalik käru. Ma rahaks tegelt sellist, mis lõdvalt poolteist tonni ära veab ja siis maha kallab ;)
    Võrkiirised, tundub, on asendamatud. Miskipärast mul pole neid. Sinu kollektsioon tekitab suure võrkiiriseisu, Väga ilusad on.

    VastaKustuta