Mõnus on see vaikne edenemine

Kuigi eilne soojalaine lausa üllatas, auto termomeeter näitas koju jõudes lausa 15 soojakraadi. Väljas sellegipoolest olla ei kannatanud, tuul oli selline, et kõik, mis maast lahti tuli, lendas. Hea, et millegagi pihta ei saanud.
Õhtul keeras paduvihmale, elekter kadus kolmeks tunniks, aga sooja ja vihma koostöös olid tänaseks kõik ninad poole pikemaks veninud. Selle kevade parim ütlus Rahmeldajalt oli, et ega kevadine aednik ei tea, mis sügisene tegi. Veel enam, mul on tunne, et need kevadine ja sügisene pole omavahel isegi mitte tuttavad :) . Ma kasutasin ka täna kodustöötaja vääramatut õigust sirutuspauside ajal aias jalutada ja muudkui avastasin midagi tundmatut. Et mis tuust selle roosipõõsa alla on avanenud...

Selle krookustepundi pean endale ilmselt desktopile kinnitama, sest see oleks tulnud juba eelmisel aastal laiali lammutada, neil on seal korvis liiga kitsaks jäänud.

Aga eelmisel kevadel ma üritasin ennast ilmselt surnuks töötada ja palju ei puudunud, et see mul õnnestunud oleks...sel aastal olen õppust võtnud ja pooltest asjadest loobunud, ning tunne on hoopis mõnusam. Vähesed allesjäänud püsikualad on juba enam-vähem pealsetest puhtad, mõni ruutmeeter on jäänud ja siis muidugi kõige tüütum osa, müügiplatsi pealsed. Kus juba käiakse, sel nädalal läks nii mõnigi puu ja põõsas juba uude koju. Aga sel aastal on prioriteedid sedapidi paigas, et kõige tähtsam on tervis, siis palgatöö, mis aitab normaalset elustandardit säilitada, siis oma aed ja hobid ja aiapoe tellimustega tegelen siis, kui selleks jõudu ja aega on ning peamiselt olen selleks planeerinud kaks nädalat põhitööst puhkamist mai alguses.
Esimest korda näen oma aias lumeroosi õisi, läbi on katsetatud mitmeid taimi, see ainuke on ellu jäänud ja õitseb esimest korda

Siia tuleb uus, sügisel maha pandud tulbiplahvatus...meil olid varem pidevad vaidlused selle üle, et roosipeenardesse midagi muud panna ei tohi, minu meelest aga olid kevadel kaua tühjalt seisvad roosipeenrad koledad ja ma eelistan inglise tüüpi segaistutust, paljas muld mulle kohe üldse ei meeldi...nüüd pole enam ammu kellegagi vaielda ja kõik roosipeenrad on kevadisi sibullilli ja muid alustaimi täis istutatud. 

 väike vaade ühele kevadisele roosipeenrale

 Kukehrjad on juba kevadel lahedad

 selle aasta võõrasemad Hortesest on kuldsed

 Kuus karbitäit peiulilli sai kasvuhoonesse külvatud, neid on mul ka roosipeenardesse vaja, viis karbitäit on tärganud, ühest pole õhkagi. Muud mul sel aastal kasvuhoones polegi, toorest süüa nagunii ei saa.

Mõnus aeg on tõesti ja pikk nädalavahetus tulekul.