Aasta viimane

...päev on käes ja tundki pole enam kaugel. Aastavahetuse hetkel ma ilmselt magan ja kaks karvast paukudest hirmunud karvikut ajavad mu suure tõenäosusega üles. Õhtulauda ka ei tule, sest juba väga pikka aega ma õhtuti ei söö, mitte mingi dieeditamise pärast, vaid nii on niigi streikiva seedimisega ainuke võimalus magada.
Lauda öö läbi kaetuna ka hoida ei saa, sest kodanikud mastifid sööksid selle lihtsalt lagedaks :), niipea kui ma selga keerama juhtun.
Kaks viimast päeva on olnud nii pilves ja pime, et valgeks pole nagu õieti läinudki. Eile koristasin maja ja kütsin sauna, mõnus oli. Täna lasin veel sauna aurupesuriga üle, viisin prügikotid välja, koristasin ahjudest tuha. Sellised väikesed aastalõpurituaalid.
Mingit kokkuvõtet tegema ei hakka, kõik, mis vaja, on blogis kirjas. Kui välja arvata viimase kolmandiku tervisehädad, siis polnud sel aastal häda midagi. Õnneks läheb aeglaselt, aga kindlalt paremuse poole.
Kaunist aastalõppu kõigile, kes lugedes, kaasa mõeldes ja kommenteerides meie tegemistele kaasa on elanud ja olgu teie uus aasta sama värviline ja kullakarvaline nagu minu tänane seebitegu.