Esimene talv sai läbi

ja mul on selle üle ainult hea meel. Kui pole vaja kuhugi minna ja lund lükkab ja puid toob keegi teine, siis oleks ju mõnus aknast ilusat valget lund imetleda. Kuid kui füüsilised võimed hetkel napivad, iga päev on vaja autoga sõita ja maja endiselt eriti sooja ei pea, siis eelistan ma igal juhul plusskraade ja jäävabu maanteid. Nojah, mis ma siin vabandan, tegelikult ei meeldinud talv mulle isegi lapsena ja kui peaks õnnestuma pensionini vastu pidada, saab minust vist küll talvine kliimapagulane.
Aed näeb üldiselt kole välja, vesihein ja võililled, aga mingit tahtmist seal midagi teha küll ei olnud. Jalutasin ühe tiiru niisama. Viimane lumelaik kuuse süles.

Hortensiate õied on imekaunid isegi külmavõetuna

Lõunanõlval on nüüd, peale rohu mahalangemist hästi näha, milline see maastik on, kivi kivis kinni, kõik paksu samblakihiga kaetud.

Mõned eriti vaprad tegelased on paksu lumekihi alt õitega välja sulanud.

Varsti on ainult okkaliste aeg