Mõnusad pikad pühad

Kuigi mu kumbki poolekohaline töökoht ei tähenda iga päev kellast kellani kuskil kohalistumist, tähendab täispika töönädalaga töölkäimine ja selle kõrvalt veel taimepoega sebimine seda, et puhkepäevad ja eriti pühad on taas tähelepanu fookuses, sest siis jagub ka selle jaoks aega, mida teha tahaks. Ja neid asju on ju kogu aeg rohkem kui aega. Aga ma ei kurda, igatpidi on põnev,
Kolmapäev oli kodustöötamise päev, seegi hea, sai väikese abilise (kes on minust ammu peajagu pikem) appi ja ta tegi rohimisel tõhusat tööd. Ise sain arvuti tagant püsti alles pärast lõunat.
Neljapäev, jaanilaupäev, oli imeilus ilm, ei mäletagi nii sooja ja päikeselist jaaniõhtut. Süüa tegema ei hakanud, õhtuti süüa ei taha meist keegi, aga lõke sai vägev. Kui algul oli tunne, et meil polegi midagi põletada, siis tegelikkuses põles tuli kaks päeva, tulejumal korralikult toidetud ja kõik halb ära põletatud. Pildi tegi Lepatriinu.

Koerad sai ka lõkke juurde kaasa võetud ja neil oli ka väga lõbus, said omavahel mürada ja jalutada, pilte sellest küll kahjuks minul ei ole, mul jäid nii fotokas kui telefon üldse tuppa, mingi hetk tahaks ka side- ja internetivaba olla. 

Kui jaaniõhtu oli imeilus, siis jaanipäeval kallas nagu oavarrest hommikust õhtuni, toast välja ei saanudki. Puhata oli ka vaja ja mõnus oli, hommikul sai kaua magatud ja päeval lihtsalt aega viidetud. Õhtul käis veel Deia külas, vihm oli niipalju hõre, et lubas ka pisut ringi jalutada.
Laupäeval taas ilus ilm, kuigi selline, et päikese käes oli palav ja varjus tuule käes tuli fliis selga panna. Müttasime väikese abilisega aias, käis üks tellitud ekskursioon ja pärastlõunal tulid sõbrad külla, grillisime ja tšillisime. R triikis traktoriga muru ja ilus on. Õhtul saun ja mõnus uni.
Pühapäevaks olin millalgi talvel, kui mul vist igav olin, välja kuulutanud pojengipäeva ehk tasuta aiavaatamise võimaluse. Kollektsiooni esimene osa kannatab juba vaatamist.

Tegelikult nagu väga ei viitsinud ja ilm oli selle poolt, hommikul kell kümme hakkas sadama, kallas tunnikese, siis pidas paar tundi vahet ja siis hakkas juba tulema nagu kosest. Seega käis vähe inimesi, aga need, kes kohale tulid, ostsid üldse mitte vähe. Päevaga võib päris rahul olla, kuigi jah, sellist momenti, et ma pahkluuni voolavas vees kliendile taimi otsin, pole varem küll olnud. Õnneks oli suhteliselt soe ja hilisem tass kuuma kohvi aitas niiskuse kontidest välja peletada.
Õhtuks läks ilusaks ja tegin veel ühe tiiru fotoaparaadiga. On pargirooside aeg. Ritausma, üle kahe meetri kõrge ja diameeter vist üle nelja meetri.

Abelzieds on vihma käest kõvasti rappida saanud, aga lõhnab endiselt pööraselt.

Schneekoppe, üks väheseid valgeid pargikaid, mis vihmas kaltsuks ei muutu. 

Damaskuse roosil on samuti tuhat õit

Pojengidest hakkas kolmandal aastal esmakordselt õitsema Huang Jin Lun ehk Kullakera ehk inglise keeles Golden Wheel.

ja ma ei saa jätta lisamata oma juunilemmikut amsooniat

Kuna aiablogijaid on tabanud mingi hostapalavik, siis sai ka enda omi pildistatud ja otsustatud, et mul on neid niigi liiga palju ja sildid kadunud. Ootamatu rakurss majaesisele hosta- ja sõnajalaalale teise korruse aknast.

Majatagused hiiglased Empress Wu, Mardi Gras ja Blue Angel, kõik mulle vähemalt vööni.

Hostasid aga osta pole vajagi, tekivad ise mingit seemikutited :)

Kokkuvõttes mõnusad ja toredad pühad, kus kõik oli tasakaalus, päike, soe ja korralik kastmine, rahulik kodusolemine ja piisavalt külalisi, õnnelikud koerad ja uue kodu leidnud taimed.