Kallab kolmandat päeva

ja väga mõnus on. Just sellist pikka ja põhjalikku leotamist vaja oligi. Eile õhtul seisin terrassil ja vaatasin, kuidas puud tuule ja vihma käes tantsisid, täiesti selline tunne jäi, et sirutavadki kord üht, kord teist oksa kosutava ja puhtakspeseva saju poole. Eelmine vihm küll päästis hullemast ja laskis isegi üht-teist maha istutada, aga pärast seda läks jälle liiga kuivaks. Isegi tünne ei löönud täis.
Kodutööde päeva oli ka ammu vaja. Kahe suure koeraga majapidamises tuleb põrandad küll iga päev üle tõmmata, muidu muutub see liiva-karvakiht lihtsalt eluohtlikuks, aga tsiviliseeritud ühiskondades pühkivat inimesed ka tolmu, pesevaid aknaid ja peegleid ning lisaks põrandapesule nühkisin neid pindu täna minagi. Akendepesu iseenesest on kökimöki, aga kogu see aknalauaaianduse mahatõstmine ja pärast tagasipanemine on oluliselt ajamahukam. Köögiakna pesemine on meil muidugi korraks-vaid, koonukunstnikud alustavad esimesel võimalusel aknalaual haukudes uue Nose-Art tatimaaliga, aga hetkel on isegi see juba paar tundi puhas püsinud. Magamistuba tahab ka veel ülekäimist ja puhta pesu kuhjad sorteerimist ja kappidesse panemist, aga vahepeal oli vaja kohvi juua ja head BBC dokki vaadata. Koerailmast hoolimata käis üks klient ka ja sooritas kopsaka ostu, nii et igati mõnus päev.
Nädal oli nagunii kiire ja segane, õhtuti peale tööd pakke tehes tegin paar lollakat näpuviga, mille parandamine nõuab nii lisaaega kui tekitab lisakulusid, seega ikka ei tohi üle rabelelda. Minu puhul annab üleväsimusest kohe tunda see, et mul kaob lühimälu, isegi seda ei mäleta, mida hetk tagasi tegin. Teine märk on kohmakaks muutumine, hakkan end vastu laudu ja nurki ära lööma ja sinikaid hankima, siis on viimane aeg raamatuga diivanile kobida ja sel nädalal juhtus seda ikka väga mitu korda.
Õues pole ka tegemistepuudust, reedel saabus kaubikutäis läti püsikuid, juht, kes pidi mulle tund aega ette helistama, helistas loomulikult kohal olles, kuulsin läbi telefoni Malati haukumist, seega tuli tal üksi koorem maha panna. Sama Saksamaalt saabunud koeratoiduga, sellegi paigutamist juhendasin ka telefoni teel. Kontorist koju jõudes olin nii kokkujooksnud juhtmetega, et millegi asjaliku tegema hakkamise asemel viisin penid hoopis tunnikeseks sõbranna koertega mürama ja meie ise lobisema, aga tänu sellele jõudsin kohtadele paigaldada ehk viiskümmend potti, enne kui uuesti kraanid lahti tehti. Aga pole viga, norra ilmateade lubab vihma kuni hommikuni ja homme lõunast päikest, see peaks mulle väga hästi sobima. Kastetud saavad need potid ka praeguses asukohas.
Aias tuleks jälle rohida ja küllap ka vihm meelitab uusi ninasid, aga sellepärast ma praegu ei põe. Üleüldse on õitsev naat punaseleheliste põõsaste taustal dekoratiivne, eriti aknast vaadates.

Puud ja põõsad tunnevad  end meie aias ikka tõepoolest hästi. Ritausma on kasvanud üle kahe meetri kõrgeks ja kindlasti üle kolme meetri läbimõõdus ja üleni roosasid õiepalle täis, neid on kindlasti sadu.

Punaselehisest kibuvitsast tegin ka eemalt klõpsu, aga rohkem täna pilte ei teinud, needki jäid vihma tõttu udused.

Nüüd tuleb veel natuke aega asjalik olla ja siis mõnus laupäevaõhtu kaminatule ja raamatuga.