Kaks sooja päeva

Ma pole päris kindel, et ma blogida enam jaksan, aga ma vähemalt proovin :)
Viimaks ometi oli nii soe, et jopet ei olnudki vaja, aitas fliisist. Päikese käes ja tuulevarjus oli lausa soe, aga ega meil väga palju ruulevarjulisi kohti ei ole.
Eilse päevaga rohisin end peaaegu sandiks, valutasid selg, jalad, päkad, randmed jms. Enam ei aita isegi aja juurdesoovimisest, juba on pikalt valge, aga see paganama kere ei ole nõus kaasa mängima. Hädasti oleks liigeste varukomplekti vaja.
Kuigi kliendid on juba päris närvilised ja tellimuste pakk pigem pakseneb kui väheneb (juurde tuleb kiiremini,  kui ma teha jõuan), siis selle nädalavahetuse võtsin enda aia jaoks. Midagi peab lihtsalt lõbu pärast ka tegema. Kuigi jah, kui tellimusi vaadata, siis hiljemalt juuni lõpuks on kõik müügipuud ja põõsad lihtsalt otsas ja kuna neid juurde kuskilt ei saa, tõotab suve teine pool tulla vaikne ja rahulik :)
Rohides selgus, et mu mõte rohkem puittaimedele pühenduda on õige, meil ei jää ellu isegi õevased murtudsüdamed ja karukellad, aga kõik kämmalvahtrad, krüptomeeria, sooküpress, hõlmikpuud ja muud eksoodid on hea tervise juures. Ka müügiplatsil on väga vähe kadusid. Samas olen ka puittaimede suhtes üsna valiv, sest ega istutamiskohti palju alles ei ole.  Jaapani krüptomeeria Cristata kevadised käpad, natuke on päikesepõletust, külmakahjustusi mitte.

Kuna õnneks pole aru saada, kus peaksid olema peenrad, sest igal pool laiuvad sadade ruutmeetrite ulatuses kevadlilled, sinililled, lõokannused, valged ja kollased ülased ja sillad, siis ma eriti rohimata peenarde pärast ei põe, naat ja võilill silma ei torka.

Lepatriinud olid ka ülitublid nagu tavaliselt, R põletas ja koristas kogu Elektrilevi jäetud pahna ja Lepatriinu lõhkus puid ja tegi muid suuri tegusid...aga üksikasjaliseks aruandeks olen ma liiga väsinud ja keeran põõnama, homme jälle tööpäev.