Kindel plaan oli hommikul kirjatööd ära teha, siis võtta vastu "Harju Elu" ajakirjanik ja siis natuke rohida (võililled on juba tõeliselt pirakad) ning tegeleda tellimustega. Kaks esimest punkti said täidetud, siis küsisid sõbrad, et neil vägev lõkketegemise isu, kas midagi põletada pole vaja...no sellist asja, et meil põletada midagi ei ole, juba ei juhtu. Et sebigu ennast siia ja võtku tee peal üks pizza kaasa, sest süüa teha ma küll ei viitsi.
Sõprade asemel sõitis aga õuele võhivõõras džiip, kui küsima läksin, siis Elektrilevi ja liini hooldustööd. Muidu tore, aga nad võiksid siiski ette teatada, seekord oli puhas vedamine, et kodus olin mina ja olid ka muidu linnas elavad naabrid. Sai vähemalt näpuga näidata, mida võib ja mida ei või maha võtta. Puu otsas olid meil täna siis sellised linnukesed
Üks elektriliini kohal ähvardavalt kõõluv vana pärnaharu sai jupikaupa maha saetud ja ainuüksi sellest sai korraliku risuhunniku. Ei ole muretki, et siin majas tööpuudus kätte tuleb.
Hetkel ummistab see hunnik parklat, sest eelnevalt oli vaja ära põletada eelmine hunnik. Kuna kella viieks õhtul olin ma kellega iganes koduõuel maha trampinud sammulugeja järgi 12692 sammu ehk 7,7 kilomeetrit, ma rohkem lihtsalt ei jaksanud ja päkad lõid ka tuld välja. Ehk jõuab homme peale tööd mõned tellimused ära komplekteerida.
Võrkiirised ja krookused on õitsemist lõpetamas, nartsissid ja tulbid veel ei alusta, sest aprilli teise poole kohta on ikka vastikult külm. Eile linna minnes koukisin talvesaapad uuesti panipaigast välja, sest pluss kaks on pluss kaks, kalendrist siinkohal abi ei ole ja uuesti külmetada ka ei taha. Tellimustega on ka see jama, et osa taimi on tärganud, osa ei ole ja mina küll kohvipaksu pealt ennustama pole võimeline, millal nii soojaks läheb, et kõigest aru saab, mis elus, mis mitte. Eelmisel aastal samal ajal olen pildistanud õitsvaid nartsisse ja priimulaid, nüüd pole neil isegi veel õiepungi.
Sellegipoolest on aias imeilus aeg, sest selle töö, mis suvel kultuurtaimed, teevad praegu ära igasugused metsikult levivad lillekesed - kuldtähed, lõokannused, sillad, kollased ja valged ülased ja sinililled. Suures plaanis on seda lilleaasa keeruline pildistada
Aga lähivaated on sellised
Koerad olid õhtuks surmväsinud ja näljased, sest päev läbi tuli ju arboristide peale haukuda. Malatist sain täna päris korraliku portreepildi, teda on väga raske pildistada, üleni must ju.
Hmm, tegelikult on tunne, et ma hakkan tõsisesse ajahätta jääma, aga sellegipoolest rohkem teha ei jaksa, kui teen. Elu on näidanud, et igasugune ületöötamine lõpeb halvasti,
oiii, Su muru on tõesti täiega ilus praegu. Mul oleks ka maja ümber arboriste vaja, aga oi seda "grillimist" siis (kuna lõkkease ju likvideeriti/keelati). No ja ega ilmselt majarahvale selline väljaminek ka ei meeldiks. Avalikud elektriliinid meil puudesse ei jää kahjuks, et keegi oma kulu ja kirjadega seda tegema tuleks.
VastaKustutaMalati portree on ilus.
Ja seda unustasin öelda, et täna riisudes just leidsin ka rõõmustava külje sellele külmale - siis jõuab paremini töödega järjele enne suurt sooja.
KustutaMa unistan selle põletamise asemel hoopis korralikust oksapurustajast, aga need sindrid on nii kallid, et oma eelarve ei hakka peale. Pealegi oleks seda vaja ka naabritel, kes samamoodi pidevalt võssa kasvavad. Üritame selle peale projekti kirjutada, näis...
KustutaMusta looma pildistamine on tõepoolest üsna kaelamurdev trikk :) ja see kevalillemuru on minu üks siirimaid unistusi, naruke juba on lootust aga ma tegutsen ise aktiivselt selle nimel, sest kaua sa ikka ootad :)
VastaKustutaIlusad vaated nii kaugelt kui lähedalt. Sibulilleaas võiks olla üks uus trend, millele alus panna? Loodetavasti "müüsid" Harju Elule idee maha. :)
VastaKustutaKevadlillede värvid on mõnusalt mahedad ja see sinine-roosa-kollane valge sobib omavahel nii meeletult hästi kokku.
VastaKustutaVäga ilus kevadlilleaas.
VastaKustutaJa kus on alles küttepuude virnad :)
Sellist lilleaasa tahaks isegi. Kes ei tahaks.
VastaKustuta