Keegi keerab kella

iga paari minuti tagant vähemalt tund aega edasi. Põhitöölt olen nüüd kaks nädalat ametlikult puhkusel, mis tähendab, et terve nädalavahetuse jooksin, nii et kannad kuklas ja jooksen niimoodi ilmselt terve järgneva kuu. Ikka midagi ei jõua. Isegi maitserohelise seemned on kastidesse külvamata, peiulilledest rääkimata. Põhiline aeg kulub klientide tellimuste tegemisele ja õhtuti olen endale natuke rohimist ja istutamist lubanud.
Maikuu algas talgutega, kus ma ise küll ainult hängimas, pilti tegemas ja suppi söömas käisin. Pankrannikust alla saamine on nüüd jälle turvalisem, vana trepp oli päris pehkinud. Käsipuuks tuleb uhke mahakantud laevaköis, mille ma oma keskkonnaalaste sebimiste käigus annetuseks sain, aga me pole veel suutnud välja mõelda, kuidas seda tükeldada.

Laupäeval sadas terve päeva paduvihma, mis õnneks ei seganud ümberpotistamist kasvuhoones. Sellega seonduvalt küsimus laiale ringile, kuidas lahti saada teomunadest? Lömastades muidugi, aga Lätis Kalsnavast tulnud taimepottides oli kohati teomune rohkem kui mulda ja see läks ikka päris tüütuks. Kiirel googeldamisel ei leidnud midagi mõistlikku. Ma lömastan aias niigi iga päev sadakond tigu, läti omad mul veel täpselt puudu olidki.
Õhtul jõudsin veel paberimajanduse järjele tõmmata ja Lepatriinudega saunatada, mõnus oli.
Pühapäeval oli ilm õnneks ilus, kuigi murul olid lombid ja kohati kippus jalg lausa sisse vajuma. Aga ikka parem kui põud ja müügiplatsi kastmissüsteemi pole ma ka veel jõudnud kokku panna, seega on iga vihmake teretulnud. Rohisin veel natuke, aga suurem aeg kulus esmaspäeval välja minevate tellimuste komplekteerimisele. Lepatriinu tõmbas triipu :), ehk talgute käigus ühe ilusa seina saanud kuut edeneb vaikselt edasi, õnneks on nii kirjut asja võimalik jupikaupa värvida, nii nagu ajakavasse mahub. Lepatriinuisand möllas mootorsaega ja mõni padrik sai jälle vähemaks ja lõkkesse. Ilma oma armsate pereliikmeteta oleksin ikka täitsa pännis, kõike on vaja kohe ja korraga teha ja naat kasvab kiirusega kümme sentimeetrit päevas.
Vahepeal oli tunne, et pilte pole üldse tehtud, aga pildid polnud erinevatest kohtadest (mälukaart, telefon, tahvel) lihtsalt arvutisse jõudnud. Mihklil on kutsika kohta huvitavad silmad, aga need võivad veel muutuda. Kolm kuud vana alles ju, kuigi kaal oli eile 17,5 kilo.

Tõsine eestlane astub ühte ämbrisse vähemalt kaks korda ja nii laduski mingite talgute käigus Lepatriinuisanda suur poeg puuriida taas kohta, kus see mitte olla ei oleks tohtinud. Muidugi ei jäänud meie mäestikukoeral võimalus avastamata.

Selle kolekoha likvideerimiseni jõuame ehk suve teises pooles, sest muid asju on nii palju teha ja ma ei kannata silma otsaski pooleliolevaid objekte. Kui midagi teha, siis korraga ja lõpuni.
Õnneks jõudis DPD pakid ära viia ja UPS kaheksa kastitäit Saksamaa taimi enne ära tuua, kui avastasin õuelt hiigelkalluri

Ehk alanud on sissesõidutee ja parklaehituse hiigelprojekt, täiesti ootamatult nagu viimasel ajal kombeks ja hetkeseisuga on mul väike mure, kuidas ma pärast lõunat välja saan, minu ja maailma vahel on umbes 75 tonni kruusa hunnikutes ja ühtegi ekskavaatorit pole veel näha olnud.
Stauden Stade taimedest aga teen eraldi postituse, sest nad on seda väärt. Praegu torman pakkima ja vajadusel püüan kinni mõne ekskavaatori, et tee lahti saada.