mõtlesin ma pühapäeval ruutmeetrite kaupa mingit kuningakeppi välja juurides ja kompostihunnikusse saates. Tuuakse aeda taim, poputatakse ja kastetakse ja siis saab ühel hetkel laiutama hakanud tegelasest isu täis ja kõik välja. Alles jäi sinna peenrasse ainult verev vesikanep ja virgiinia tonditupik, nende vahele kolib veel vesikanep Ivory Towers ja ongi selle suvehekiga kõik.
Täna ei istutanud midagi. Sain haiglast hüppesse ainult tänu pühalikule lubadusele ilmuda hommikul söömata ja joomata ja mitte ära lõhkuda ja ära määrida paremale randmele istutatud kanüüli. Seega ei saanud täna kodus isegi mitte nõusid pesta. Randmel on see asi sellepärast, et tänu arvukatele operatsioonidele ei saa küünarõndlast mul juba ammu ühtki veeni kätte.
Sellest, kui väsinud ma tegelikult olen, sain aru alles haiglavoodisse jõudes, terve hommikupooliku viibisin mingis tukastavas olekus. Sellest hoolimata, et palat oli palav ja umbne ja peale minu oli seal veel kolm inimest. Ma jälestan haiglaid just selle pärast, et seal on kohutavalt igav. MRT tehti alles peale lõunat ja peale seda sain koju, miks ma haiglasse varahommikul kobima pidin, jäigi mulle selgusetus. Ega koduski midagi teha ei saanud ühe käega, aga vähemalt sai kasta ja koeri toita.
Pildistada sai ka. Õide on puhkenud ebaküdoonia
Lepatriinu on nädalavahetustel kõvasti triipu tõmmanud :) ja meie tulevane kultuuripärandi objekt on peaaegu valmis, uks tuleb veel üle maalida. Kogemata juhtunud halli värvi otsustasime halliks jättagi, küllap asendasid ka esivanemad vajadusel seelikutriibu mõne teise olemasoleva tooniga ja nagunii on see stiliseering Harju-Madise rahvariideseeliku ainetel.
Lepatriinuisand möllas trimmeriga. Trakatsil on üks tera jälle katki, mis meie keerulist maastikku arvesse võttes on igakevadine paratamatus, paraku ma ei tea, millal mul terade poodi on võimalik minna. Homme õhtuks peaks koju saama, aga kas ma ka autot juhtida niipea saan, on teadmata.
Üksteise järel puhkevad kolmiklilled, sel tegelasel on tänavu juba neli õit, aga kuna pildistada saab ainult alt üles, on kõiki võimatu ühele pildile püüda.
Punane leeder Aurea on õhtuvalguses nagu lõke. Naate palun mitte vaadata.
Ja isegi kui hinges on hirm ja ebakindlus, aitab aed rahulikuks jääda.
See putka :) on väga ilus aga hirmu ära ligi lase, kõik läheb hästi
VastaKustutaMidagi pole teha, kui mõni taim tahab kogu aia vallutada, tuleb teda ikka korrale kutsuda.
VastaKustutaPutka? Ma ütleksin pigem, et parem kui mõne inimese elamine:) See triibustik on roheluses tõesti väga ilus.
Hirm peleta eemale, aed aitab tõesti. Kõik ongi hästi
Lepatriinu tõmbas triipu :D
VastaKustutaAga see on pagana hästi tal välja tulnud.
Tead, mulle ütles kunagi üks tuttav arst, et ette ei tohi muretseda, kui probleem on olemas, siis tegeleme sellega! Ja hirmu ei tohi lähedale lasta, sellega kutsud kardetu enda juurde. Hoian pöialt ja saadan Sulle häid mõtteid ning kõik lihtsalt peab hästi minema!!
Punane leeder on tõeliselt särav.
VastaKustutaJa hirm aja minema. Hoian sulle pöialt!
Väga viis triibuline putka. :)
VastaKustutaJa loodetavasti kõik head soovid läksid õigesse kohta ja haiglasse peagi enam asja pole!
Mitte putka, vaid reklaamobjekt:)
VastaKustutaMis teha, kui mõni taim enam oma kohal ei pysi, isegi nt kunagi oksakesest kasvatatud padjandtaimi rohitud ja hardusega kylvatud siilikybaraid alla köögiviljaaeda kolitud.
Haiguse vastu aitavad head tunded ja kosutava väega kohad ja asjad. Oma aia väge ei saa kirjeldada.
Ja lähedaste tugi ja hoolimine on asendamatud. Sa pole yksi, sind armastatakse ja vajatakse.