Ja jälle toimub ja kiire on...

Algselt ei olnud vähimatki kavatsust Aiandusmessile minna, eelmise aasta kibe kogemus ütles, et peale tuludest kulude lahutamist ja saadu töötundidega jagamist jäi omaneda tunnitasuks 79 senti ja selle nimel 80 tundi rabada, ei näinud nagu mõtet. Aga kui Aia- ja Kodusaate produtsent peale käis ja oma stendil nurgakest pakkus vastutasuks paari ettekande eest, ütlesin, et miks ma mitte. Siis veel ei teadnud ka, et kevad selline, et mõistlikum oleks olnud postitellimusi pakkida. Aga läks nagu läks. Viisin neljapäeval veel vana autoga taimed Eesti Näitustele ja läksin autot vahetama. Autovahetuse mõte oli peas mõlkunud juba üle aasta ja sai ikka neid kuulutusi ja saite jälgitud, aga kuidagi ei käinud seda klikki ära. Ükspäev aga meelitati Citymotorsisse autotutvustusele ja ärilõunale ja voila´, seal ta mind ootaski. Neli aastat vana, tehasegarantiiga ja ainult 58 tuhat sõitnud Renault Grand Scenic III Privilege. Liisingmakse selline, et päris muru närima ja puuoksi sööma ehk ei pane ja kuna sissemaks sai kaetud peaaegu vana auto tagasiostu hinnaga, olen päris häpi. Sündinud on see tegelane seitsmeistmelisena (kuigi minu meelest mahuksid tagumistele istmetele ainult väikelapsed), aga kohe esimesel õhtul sai naabrimehe abiga viis ülearust istet autost välja sikutatud ja nüüd on mul kahe sõitjaistme ja 2m3 kaubaruumiga väikekaubik. 

Aiandusmess oli lahja, erilist ostmist ei toimunud, aga asjatundjate loenguid oli endalgi huvitav kuulata ja ega päris tühja kassaga ka tagasi ei tulnud. Konti ka eriti ei murdnud, esimene päev oli hull, aga teistel taipasin juba hommikul Olfeni plaastri seljale kleepida ja polnud häda midagi.

Mihkel sai laupäeval kolmekuuseks. Tuleb sellest alles volask. Mõmikord ei saa enam arugi, miks selliseid lollusi teeb (näiteks tuleb õuest tuppa, pissib ajalehtede peale ja läheb õue tagasi). Siis peab endale lihtsalt meelde tuletama, et ta on ikka kolmekuune titt ja tahab treenimist. 

Täna hommikul ärgates kuulsin vihmasabinat katusel. Selline mõnus vihm, mis leotab ja kastab ja paneb kõik kasvama. Potid platsil olidki juba liiga kuivad. Sõitmist ei seganud, siseruumides messitamist ammugi mitte ja õhtuse autosse tagasipakkimise ajaks tuli päike välja.
Lepatriinud olid vahepeal väikeseid imesid korraldanud, kõiki ma pole jõudnud üle vaadatagi, aga maja nägi harjumatul puhas välja ja mingi võsajupp olevat ka jälle võsade parematele jahimaadele lahkunud, igatahes täna koju jõudes nägin kõigepealt oksapõletamise tossupilve, mille hajudes hakkas lõpuks maja paistma.
Homme hommikul on ehk aega ka aias ringi vaadata, tööl pean olema alles kell kaks ja kui kõik ametid järjestada, on see kaheksas tööpäev järjest. Küll juulis puhkab.
Praegu kütan sauna ja katsun lõõgastuda. Uni tuleb loodetavasti magus.