9. november 2014

Pimeduse aeg

Miskipärast tundub mulle alati, et novembris on kõige pimedam. Kohe kogu aeg on pime ja see pimedus on kuidagi eriline, kleepuv, tihe ja kõike endasse neelav. Väljas askeldama eriti ei kipu, peale mitut päeva sadu on igal pool meeletult libe ja porine ja täna puid tassides pidin peaaegu pikali lendama. Väljas oli kaheksa kraadi sooja ja pea tuulevaikne, aga väga märg. Külmakraadidest ja libedusest ma sellegipoolest puudust ei tunne.
Kui ma aga autorooli istuma ei pea, pole mul selle pimeduse vastu midagi. Toas on valge ja soe ja kapil ootab veel terve hunnik lugemata raamatuid.
Tugevaim viimase aja lugemiselamus oli Deborah Harknessi "All Souls Trilogy" ehk kõikide hingede triloogia. Eesti keeles on ilmunud selle esimene osa "Nõidade avastus" 2011.aastal Joonas Orava tõlkes. Saadaval praegugi Apollo veebipoes ülihea hinnaga 5.90. Juba siis jäin põnevusega järge ootama, aga eesti keeles seda siiani tulnud ei ole. Miks teist osa pole tõlgitud, ei oska arvata, aga kolmas ilmus inglise keeles alles selle aasta juulis. Ning kuna esimene osa on üks väheseid raamatuid, mida ma olen viitsinud mitu korda lugeda, siis andsin suure sügise saabudes alla ja tellisin kahest viimasest raamatust Kindle versioonid. Lugesin päris kaua, inglise keeles läheb paratamatult rohkem aega. Aga ei kahetse. Kuigi algsel vaatlusel võib tunduda see vampiiride, deemonite ja nõidade tegutsemine rohkem kui kahel tuhandel leheküljel mingi teismeliste teemana, siis on tegelikult natuke sisukam. Autor on ajaloolane, mitmete auhindade laureaat, raamatud on põnevad ja väga hästi kirjutatud, tõeline lugemisnauding tükiks ajaks.
Siis võtsin ette Robert Galbraith "Käo kukkumine". Miks kuulus J.K:Rowling oma esimese krimka varjunime all välja andis, pole süvenenud, aga tänaseks on välja tulnud ka juba teine detektiiv Cormoran Strike raamat. Ma ei ole tohutu krimikirjanduse fänn, aga head krimkad on oodatud ja see on hea krimka. Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud ja kuni lõpuni põnev. Sisu kirjeldama ei hakka, kes tahab, ostab, või võtab raamatukogust. Ma olen korduvalt enesele lubanud, et hakkan raamatute kokkuostmise asemel neid laenutama, aga no kuidagi ei jõua selleni, et end kohalikku raamatukokku lugejaks vormistada. Üks põhjus on 15 km vahemaad ja teine tähtajad...mulle väga ei meeldi end lugemisel tähtaegadega siduda. Aga küllap ma kunagi siiski selleni jõuan, sest kogu ühekordselt loetavat ajaviitekirjandust pole mõtet kokku osta.
Viimane saabunud raamatupakk, mille kallal maiustamist alles alustasin, sisaldas kahte Darja Dontsova iroonilisit kriminaalromaani, "Mesireisil kolmekesi" ja "Minu ämma ööelu", Esimese täna lõpetasin, teist alustan. Mul on olemas kõik eesti keelde tõlgitud Dontsova raamatud alates esimesest, kokku vist juba üle viiekümne. Irooniline krimnnaalromaan on nende raamatute kohta väga täpne väljend, minu jaoks pole nendes raamatutes üldse oluline, kes on laip ja kes mõrvar, vaid need lustlikud kirjeldused tänapäevase Moskva elust ja kogu see kõrvaltegevus, mis uurimise kõrval käib, on tavaliselt nii naljakas, et terve lugemise ajal on muie näol. Tõeliselt hea mõnulemine kaamoseajal, mingit depressiivset skandinaavia kirjandust ma lugeda ei suuda. Depressiivset poolt pakub päriselu niigi liiga palju.
Niimoodi vaikselt kulgevadki need päevad, kui tööl käima ei pea. Kutsikas kasvab ja saav algaval nädalal juba viiekuuseks, on täpselt nii taibukas ja mõistlik, nagu üks kolli olema peab. Hirmus kaisukas on ka, tuleb jooksuga, paneb käpad sülle ja koonu kõrva, teeme nüüd kalli. Täpselt sellist positiivset tegelast mul vaja oligi. Kassiga saadakse hästi läbi, igal hommikul ja õhtul tehakse üks väike madin ja vahel ka magatakse koos.

8 kommentaari:

  1. loomad ja raamatud on ikka ja alati südantsoojendav seltskond :)

    VastaKustuta
  2. Novembrikuu on niisugune uhhuu, väljas vilistab tuul...ja korstnas ja traatides ka...mis küll sedasi saab. November võiks olemata olla. Detsembris on juba selline jõuluootus ja kevad pole ka enam mägede taga, aga november...Üle elatav vaid heade romaanide ja nurruvate plaastritega.:)

    VastaKustuta
  3. Ega ei saagi rohkem nõus olla, kuid siiski, kui ennast välja vedada ja natuke liigutada, polegi kõige hullem. Ja oi kui hea siis see tubane olemine veel peale seda tundub!

    VastaKustuta
  4. Hea kui keegi uusi raamatuid ka tutvustab, selle "Käo kukkumise" jätan meelde, edaspidiseks kui jälle lugeda saab

    VastaKustuta
  5. Ongi hea, et aastas on olemas ka selline laisk kuu, kus rõõmu tunned raamatuist ja lihtsalt heast olemisest. Liigutada jõuab ju peaaegu kogu aasta :)

    VastaKustuta
  6. Kuna sa pole raamatukogust laenutamiseni jõudnud, siis sa ehk ei tea, et digiajastu on ka sinna jõudnud :) Nimelt ei pea enam laenutustähtaja kukkumisel kohale minema, et pikendada või tagastada. Teade saadetakse e-mailile ja pikendada saab interneti teel. Kui sa just hetke menukit pole laenutanud, võid oma raamatuvalikut pikalt tudeerida ja tähtaegu pikendada. Vt. www.ester.ee, missuguseid raamatukogusid see süsteem haarab.

    Tänu sellele tänapäevasele mugavusele on ka minust uuesti saanud raamatukogu klient. Mul igatahes ei mahu uued raamatud elamisse enam ära muidu, kui mõne varemostetu ära pean viskama/andma. Korra kuus või kahe kuu tagant kannatab kohalkäimise ära küll ;)

    VastaKustuta
  7. Tuleb tunnistada, et mina loen krimkasid hää meelega. Töökoht on selline tore, eestikeelsete puhul ei viitsi järjekorratada, ingliskeelsete valik on suurem. Sellegipoolest loen ilukirjandust üha vähem, enamasti olen aiandusraamatutesse kaevunud ja viimasel ajal loen asjalikuimaid võrguväljaandeid. Nendeni jõudmine võtab veidi aega, aga on pingutust väärt.

    November ja detsember võiksid minu pärast olemata olla. :) Jõulud käivad mulle lihtsalt närvidele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sinust saab ikka tõsine aiandusfänn :), Mina pean isegi seda tunnistama, et terve suve ja nüüdki laekunud aiandusajakirjad "The Garden" ja "Gardeners World" panin lugemata riiulisse ja kardan, et jäävadki lugemata. Lihtsalt selline tunne on praegu, et mingite taimede vastu huvi puudub ja oleks armas, kui suudaks järgmisel aastal olemasolevagi paremini korras hoida kui sellel.

      Kustuta