Esimene lumi

Polegi olnud eriti millestki kirjutada, natuke tööd, palju lugemist, söömist, magamist ja koertega tegelemist. Esimene lumi sel aastal on siiski oma blogipostituse ära teeninud ja paar sajust pildiklõpsu jõudsin ka veel enne hämaruse saabudes ära teha

Hommik ehmatas küll jäävihmaga, aga selleks ajaks, kui olin koristamise lõpetanud ja hakkasin puid tuppa tassima, oli see asendunud ühtlase tasase lumesajuga ja see ei seganud. Paar külmakraadi ja lumi suhteliselt märg. Enne lumesaju lõppu lükkama ei tahtnud hakata ja enne kui sadu lõppes, läks pimedaks ja jäigi täna labidaga vehkimata. Üks maaelu headest külgedest on see, et mingi mupo ei tule sulle ütlema, mis kellaajaks su hoov puhastatud peab olema.
Koerad lustisid lumes täiega ja liustikukoer vaatas mind sellise näoga, et ega sa ometi ei kavatse mind tuppa kutsuda, mul just hakkas mõnus ja niigi sa hoidsid mind jooksuaja pärast selles palavas toas kolm nädalat kinni...

Kutsika jaoks oli see tema elu esimene lumi ja lõbu laialt, pidasid kassiga teineteisele klaperjahti. Ühtegi kasutuskõlblikku pilti sellest madinast kahjuks ei saanud.
Meeleolu läks ka kohe paremaks. Ma ei armasta talve endiselt väga, aga kui ma ise autoga kuskile sõitma ei pea, tegi lumevalgus olemise kuidagi helgemaks. Tuli on ahjus, pliidil podiseb ahjupotis liha juurviljadega ja lõhn ajab juba suu vett jooksma.