Tomatisupp

Söömisega olen ma eluaeg hädas olnud. Mulle ei meeldi süüa ja heameelega neelaksin kõik vajalikud ained tablettidena sisse. Isu mingi toidu järele on täiesti tundmatu teema. Mul on nälg, aga mitte söögiisu ja seetõttu pole imestada, et söömine vahepeal stressiga täiesti käest läks, kuhugi kadus viisteist kilo kehakaalu ja suve lõpupoole hakkas organism juba tõsiselt hoiatusignaale edastama. Võtsin söömiskohustuse tõsisemalt käsile ja viimased kuud on juba parem olnud. Ainuke häda endselt, et isu ei tekita miski. Täna improviseerisin aga supi, mis lausa maitses ja seetõttu tuleb kirja panna, ehk tuleb mõnikord veel meelde teha.
4 suurt tomatit
2 suurt sibulat
4 küüslauguküünt
võid praadimiseks
1 liiter kanapuljongit (kuubikutest, muud mul polnud
200 g sulatatud juustu (oli "Merevaik", maitsestamata)
maitsestamiseks tšillit ja musta pipart
Sibulad-küüslaugud praadida, tükeldatud tomat otsa, siis kogu mögin puljongisse ja puupliidil umbes pool tundi podiseda lasta. Ise tegin vahepeal tööd, kontrollisin kogu aasta arvete laekumised täna üle, suvel polnud ju aega näpuga järge ajada. Kui supp valmis podises, lisasin sulajuustu ja lasksin blenderiga kogu kupatuse püreeks. Päris hea sai.
Algne retsept pärines toidutare.ee - st, aga ma muutsin peaaegu kõiki koguseid, muidu oleks suppi liiga palju saanud. Ja algretseptis olid ka porgandid, mida mul kodus lihtsalt polnud.