Oktoobri selgroog

Nädal on olnud märg ja tormine ja muid tegemisi täis, täna esimene kodutöine päev. Hommikul vaatasin küll, et ei mingit õueminekut, kraadiklaasi näit 2,3 plusskraadi ja reaalne külm painduvaid puudelatvu vaadates kindlasti veel külmem. Õine tormihakatis oli maja ka külmaks puhunud, tegin tule kaminasse, kuuma kohvi ja juba hakkaski paremaks minema. Hommiku pühendasin nauditavale tegevusele ehk uurivale kirjutamisele. Mõnus oli üle tüki aja ajusid liigutada.
Lõunast tuli päike välja ja südametunnistusele hakkasid koputama kasvuhoones vedelevad istutamata pojengid, nädalavahetuseks lubab veel külmemat. Toppisin soojalt riidesse, aga tegelikult polnudki asi nii hull, kui seestpoolt vaadates paistis. Tegelikult hakkas auke kaevates, istutades ja hiljem kasvuhoonet koristades vahepeal lausa palav. Hoog juba sees, sai edasi madistatud ja lõpuks selgus, et koos päeva lõpul tehtud koerajalutusega olin õues üle viie tunni. Isegi kohvi kannatas pärastlõunal terrassil juua.
Hollandi pojengisaadetise potistasin tegelikult ära juba laupäeval, neli endalejäänut oli lihtsalt istutamata, ei jõudnud. Kvaliteet selle firma puhul super nagu alati, seekord olin taara ehk pottide suhtes juba paremini valmistunud, põhiosa suutsin ikka 2,5 liitristesse kandilistesse pottidesse mahutada, aga vaadates viimaseid, `Coral Sunset`i ja `Red Charmi`juurikaid, andsin alla ja tõin 5,7 liitrised kandilised,,,neid on küll raske tassida ja kallis postiga saata, aga no kui ei mahu, siis ei mahu.
Täna said siis istutatud oma kollektsiooni
ITOH-hübriid ´Pastel Splendor´

ITOH-hübriid ´Yellow Emperor´, polnud üldse plaanis, aga saadeti kingituseks, palju haruldasem kui sõsar `Yellow Crown´

P.lactiflora ja p.peregrina hübriid, `Coral Charmi´õeke `Coral Sunset´, õis tundub pildil üsna sarnane, aga Sunset on madalam ja varrel on mitu õit

ja täiesti vastupandamatu värvi ja õiekujuga p.lactiflora ja p.peregrina hübriid ´Diana Parks´

Hirmus kiusatus on endale soetada ka kollastest kõige pisem ´Yellow Gem´, mis on ainult 40 cm kõrge, aga oma suuruse, õigemini väiksuse tõttu peaks ta koha leidma majale lähemal aias ja seda ma hetkel välja ei mõelnud, nii et selle talve veedavad kõik "kalliskivid" pottides.

Siis mässasin paar tundi müügiplatsil, tõstsin, pakkisin, lõikasin. Umbes päeva või pooleteise jagu on seal veel tööd, siis võib kuni kevadeni sinnapoole mitte vaadata. Vahepeal oli meeles ka pilti teha, sest hiljem läks valgus juba liiga rööpseks ja varjud liiga teravaks. Praegusel ajal paistab viimane päikesekiir meie õuele kella nelja paiku, peale seda kaob päikesepall metsa taha ja läheb jahedaks.
Suurelehised hortensiad teevad uusi noori õisi, aga ega neil pikka pidu pole, nädalavahetuseks lubatakse öökülma

Beautensia Papillon on tegelikult hullult ilus, nagu hiiglaslik begooniakimp, täiesti eriline õis, kahjuks jäi halvasti pildile

Habeõis ´Hint of Gold´, nende käitumisest eelmisel talvel olen täiesti seinast seina infot saanud, kellel väljas, kellel suurepärased.

Palun, liiliad oktoobris, ´Strawberry Vanilla Latte´, nüüd siis otsustas lõpuks õitsema hakata, väikese ja madalana, aga siiski. Eks asi ka selles, et sibulaid oli mul aega maha panna alles pooles juunis ja siis oli ka ju kuni juulini väga külm, sellepärast tal kalender sassis ongi.

Täielik ja imeline üllataja on minu jaoks suureõieline abeelia (abelia grandiflora), kes laseb õitseda augusti keskpaigast siiamaani ja ei ole isegi seda nägu mitte, et lõpetama hakkaks, isegi vahepeal üle käinud hallad ei teinud õitele mitte kui midagi

Vahepeal oli meilgi natuke kulda, enam ei ole, nüüd on raagus. pilt tehtud viis päeva tagasi. 

Lõunaosariikide värvipidu siinkandis ei ole, käisin teiste piltidest innustatuna kilplehte uurimas, no ei mingeid erilisi värve. Pool oli roheline ja pool pruun, ei mingeid lõbusaid värve. 

Roos ´Astrid Lindgren´oli üks väheseid, mida ma põuakahjustuste tõttu maatasa lõikama ei pidanud, pilt tänasest päevast. 

Ja väike pesamuna polegi enam nii väga väike ja oskab juba elu nautida

No ja siis on veel sügisastreid, kukeharju ja puhkenud ja veel puhkemata krüsanteeme, aga kõiki pilte nüüd üles laadima ka ei hakka. Tassisin tuppa loorberipuu, millele oli suvi aias nii meeldinud, et ei tahtnud enam aknalauale mahtuda. Tegin veel kümmekond vajalikku pisiasja ja tegelikult olen rahul mitte ainult tänase, vaid ka kahe eelmise päevaga. Oli õige mõte end koolitusele kirja panna, andis juba esimesest päevast uue hingamise.
 Põhiline ongi  see, et tundub, et ma olen maailmaga jälle rahu saavutanud ja tema minuga ka.