16. veebruar 2014

Hall aeg

Mõnel pool raporteeritakse juba õitsvatest lumikellukestest, krookuseninadest rääkimata. Minu eilse aiatiiru ajal polnud mingitest ninadest küll jälgegi ja krookusepeenar oli paksus lumes.




 Lumi krõbises nagu suhkur ja igal pool oli kohutavalt libe. Õhtul käisin vahelduseks naabrite juures saunas ja selle sajakonna meetri läbimisel nii minnes kui tulles oli ikka tükk tegemist, et püsti jääda.
Sõbrapäeval käisime Jasmiiniõiekese vennal külas. Kahe tunni jooksul oli näha vaid ühes ja teises suunas vihisevaid sabasid ja aeg-ajalt lendas keegi mütsatades vastu majaseina. Mastifite omavahelised mängud näevad kõrvaltvaataja jaoks üsna jõhkrad välja, ise aga ei paista nad eriti haiget saavat. Igatahes sai koeraplika end üle tüki aja põhjalikult välja rahmeldada ja koju jõudes põõnas nagu nott laupäeva lõunani. Alles siis, kui majakoristamise lõpetasin ja hakkasin nädala puid tuppa tassima, aeti ka end kaasatulemiseks käppadele. Üksi ei või ju perenaist kuidagi õue usaldada.
Täna on logelemispäev, hall ilm aitab laisklemisele kaasa. Peale lõunasööki tuli lausa selline tunne, et poeks teki alla ja tukuks natuke. Tegelen tõsiselt selja kordasaamisega, istun nii vähe kui võimalik, leidsin sõbranna soovitusel suurepärase massööri ja loodan kevadeks igati vormis olla.
Minu aednikusoolikas küll veel kevadeks valmis pole, isegi Inglismaalt saabunud seemnepakid kolisid märtsikuud ootama, muidu saan jälle mingid väljaveninud tõusmed.

Hakkasin otsast peale lugema Penelope Hobhouse "Aianduse ajalugu", eesti keeles Varraku poolt välja antud 2006.aastal. Raamatu vahel olnud järjehoidja annab tunnistust, et mingil põhjusel on lugemine kunagi pooleli jäänud. Sellegipoolest loeksin ka algust nagu esimest korda, küllap olen ise ajas muutunud. Raamatu ainuke puudus on kohutavalt ebamugav formaat :). Käeshoidmiseks liiga raske, padjale ei mahu ja laua taga istudes pole ma nõus lugema, nagu öeldud, püüan võimalikult vähe istuda, sest see paneb mu selja valutama. Sellist hiigelraamatut tahaks küll pigem e-raamatuna lugeda, inglisekeelse saaks, aga eestikeelset kahjuks mitte ja võimalusel eelistaks siiski emakeeles lugeda. Aiandusteraapiaalast inglisekeelset kirjandust olen niigi sel talvel manustanud väikese künka jao.

1 kommentaar:

  1. Küllap jõuab veel nõrkemiseni sahmerdada, nii, et praegu saab veel tõesti ilma igasugu süümekateta päevad läbi lugeda ja logeleda.

    VastaKustuta