Vesi, jää ja istikuäri köögipool

Tänahommikune temperatuur õues 1,4 kraadi plusspoolel ja toad mõnusalt soojad eileõhtuse kütmisega. Välja vaadates seal eriti lõbus ei tundu olevat, maja eesukse ja kuuri vaheline ala on üksainus läikiv jääväli ja liivakott on otse loomulikult selle jäävälja taga kuuris. Mis teha, kõik vajalikud asjad lihtsalt ei mahu tillukesse eeskotta. Räästad solksuvad päris usinalt, kuuri katus on lumest juba pooleldi lage.
Viimane kuu on möödunud laisklemise tähe all, kui palgatöö ja hädavajalikud kodused toimetused välja arvata. Järgmisest nädalast võtan seljaravi uuesti tõsiselt käsile, aeg on juba kinni pandud. Asi on vedeledes ja puhates küll paremaks läinud, kuid ebameeldivate üllatuste vältimiseks tahaks enne aiahooaja algust veel paremaks saada.
Sest hooaja algus saab olema tormiline. Algul olin hakkamasaamise pärast natuke mures, kuid järele mõeldes on olukord isegi parem kui eelmisel kevadel. Kogemust on rohkem ja rööprähklemist seetõttu ehk vähem. Püsikud olid ka eelmised aastal vaid minu töö, M tegeles ainult roosidega, roose aga sel aastal ei tule. Lisaks polnud mul eelmisel kevadel mingit lootust kuskilt abi saada, nüüd aga on olemas inimesed, kes on nõus helistamise peale appi tulema.Ja ehk pole ka ma ise nii väsinud ja kurnatud, kui eelmisel kevadel.
Tellimuste kaust võtab ka kenasti kaalus juurde ja tellijaid on isegi Lätist. Lätlased väidavad, et seal pojengidega eriti keegi ei tegele ja vähese saadaoleva hinnad on kõrgemad kui Eestis. See on muidugi vesi minu veskile.
See sügisene taimede ettetellimine on tegelikult paras selgeltnägijate tuleproov. Teed oma valiku ja saadad ära. Ennustad kohvipaksu pealt transpordikulu, sest keegi ei tea, mis maksab rahvusvaheline vedu kuue kuu pärast. Teed hinnakirja. Otsid pildid, tõlgid kirjeldused. Sisestad kogu kupatuse kodulehele.Trükid pildid-sildid, lamineerid. Selline töö, milleks kevadel kindlasti aega pole, tundub, et polekski nagu midagi, aga tegelikult kulub päevi, kui mitte nädalaid.
Ja siis hakkab jaanuarist meile tulema, et vabandage, aga seda, toda ja viiendat ei saa, sest taimed hukkusid. Ohkad ja võtad taimed nimekirjast ja kodulehelt maha, sest poriseda pole midagi, tegemist on ju elusorganismide, mitte betoonplokkidega.
Positiivse poole pealt aga oleks eelmine majandusaasta plussi jooksnud, kui poleks olnud vargust ja kaubiku suure kahjumiga müüki. See annab edasiseks lootust, kuigi palka pole ma kahe hooaja jooksul endiselt sentigi saanud.
Inglise aiaajakirjades käib muuseas juba mitmendat kuud diskussioon mingi algjärgus oleva direktiivi üle, mis kohustaks taimemüüjat igale taimele kaasa panema üksikasjaliku instruktsiooni, kuidas seda kasvatada: mullanõuded, valgusnõuded jne. Osadele klientidele see muidugi meeldiks, aga vastu on isegi RHS. Põhjus sellega seonduvad kulud. Ainuüksi ilmastikukindlad materjalid tõstaksid omahinda umbes ühe naela jagu taimede kohta pluss töö hind ja põhimõtteliselt tähendaks see seda, et poe paneksid kinni sajad väikesed aiandid ja praktiliselt kõik üheaastaste taimede müüjad. Alles jääksid ainult masstoodangut müüvad hiiglased, kes tänu suurele tootmismahule suudavad omahinna all hoida. Aga kõrgemaks läheksid ka nende hinnad. Eesti tingimustes oleks asi eriti hull, sest kui turgudelt ja laatadelt kaoksid kõik väikesed taimemüüjad, ja tomatitaime saaks osta vaid suurtest aiakeskustest, oleks pilt ikka päris kurb. Nii et jääb loota, et minu eluajal seda seadust vastu võtta ei jõuta. Eriti jabur on see olukorra taustal, kus vähemalt viimase kuue kuu jooksul minu poolt ostetud tehnika on minuni jõudnud ilma igasuguse eestikeelse instruktsioonina - viimati eile kauplusest ostetud mobiili käed-vaba seade, mille instruktsioon koosnes tikutoosisuurusest ingliskeelsest paberikesest, mis suunas tootja kodulehele instruktsiooni lugema.
Ühesõnaga, peaasi, et igav ei hakka :)