16. juuni 2013

Kaks lohku ja üks muhk

Kuna kurbuse ja leina vastu pole paremat rohtu kui üks korralik füüsiline rassimine, ajasin laupäeva hommikul traktori mürisema. Plaanis oli likvideerida maja lääneküljel üks lohk, kuhu kippus eelmisel vihmasel suvel kogunema vesi ja kus mul õnnestus ära uputada Muhedikult saadud drüüas. Maja teisel küljel vajas omakorda tegemist projekt "vana lõkkease" ja neid kahte asja oli võimalik päris hästi ühendada, sest varem lõkkeaset piiranud kivid sai uue kõrgpeenra servaehitusel ära kasutada. Seekord oli isegi meeles protsess jäädvustada.




Täna õhtul istutasin ka taimed sisse, aga pildistamiseks oli valgus juba kehvavõitu.
Teisel pool maja toimunud protsess oli selline:

Vahepealse vihmaladina ajal õnnestus Lepatriinu abiga suuremas osas läbitavaks muuta suur kuur, 
 Nüüd kukun voodisse, sest jalatallad on ümmargused. Homme tuleb taas Tartusse sõita, sest keegi lõpetab ülikooli. Aeg lendab ikka pagana kiiresti.

5 kommentaari:

  1. Kui ikka ise pole aeda näinud, on piltide järgi raske aru saada, kus ja kuipalju midagi muutus. Aga ju Su süda rahule jäi, sest mingid kohakesed on korda saanud.
    Meil ajab täna üks padukas teist taga ja mingist õuetööst ei saa isegi unistada.

    VastaKustuta
  2. See et vana lõkkease likvideerub, on arusaadav - küllap siis on uus olemas. Aga et tarbekasvuhoone vajalikke potsikuid täis laotud äärele raskendatakse ligipääsu mingi uue istutusala rajamisega tundub kuidagi "huvitav idee". Või oli seal ennegi istutusala, ainult et lohkus põhjaga.. hmm

    VastaKustuta
  3. Eks need kaks asja olidki kokku alla 10 ruutmeetri, ega üksi ühe nädalavahetusega suurt rohkem ei jõuakski. Kasvuhoone nurk oli lihtsalt jõle, seal ulatuvad maast välja suurte rändrahnuda otsanukikesed, ei saanud niita ega isegi trimmerdada, ainuke variant oli käsitsi kääridega see paar ruutu lõigata ja ma ei olnud sellest üldse vaimustuses. Peenar läheb hiljem katte alla. Mõiste tarbekasvuhoone on aga suhteline, sest ilmselt saab selle hoone ainuke edasine otstarve olema tühjade pottide hoidmine. Köögivilja ma söön nii vähe, et selle kasvatamisele pole mõtet aega raisata ja püsikute põlve otsas ettekasvatamine oli numbreid kokku lüües vist kõige vähemtasuvam asi, mida ma elus teinud olen...mitte et Aavikuemand nüüd pillid kokku paneks, aga edaspidi tuleb vigadest õppida.

    VastaKustuta
  4. Njah, kui "tootmisbaasi" eriti ei ole, siis on kõige lihtsam täiesti müügivalmis istikuid sisse tuua ja parem kui vabalt avamaal talvituvaid. Pojengid-roosid ongi sellised. Aga küllap väikse hingetõmbepausi järel kerkib ka uus kasvuhoone ja üldse mitte ainult tühjade pottide hoidmiseks. Kui just mingit kardinaalset profiilimuutust Aavikuemanda ärielus ei toimu. Kümme ruutmeetrit rasket pinnast ja kive teisaldada ühe päevaga on päris kõva sõna mu meelest.

    VastaKustuta
  5. No ükskõik, kui suured või väikesed need alad ruutmeetritelt olid - kui silma kriipisid ja häirisid, siis on ikka suur asi küll, et nad korda said ja võib väga rahul olla.

    VastaKustuta