Jaaninädala kroonika

Eelmise nädala kurbusele tasakaaluks pakkus see nädal peamiselt positiivseid emotsioone. Esmaspäeval Tartu Ülikooli aulas oli kurgus kahtlaselt kraapiv tunne, kui Füüsikule cum laude diplom kätte anti. Natuke ikka minu laps ka - ehk nagu ta ise ühele sõbrale pillas, et aktusel nii palju rahvast, et ta kaotas oma vanemad ära. Vanemad tähendasid siis Lepatriinut ja mind :). Pärast käisime kolmekesi Wildes head-paremat söömas, lõpuks sai veel ühele Saadjärve kliendile kast pojenge koju viidud ja koju hilisõhtul, imetore päev oli.

Neljapäeval jätkusid positiivsed emotsioonid kutsikate kuuekuise sünnipäevapeoga. Mul on elus ju koeri kogu aeg olnud, aga seda, et kenneliomanik viitsib järeltulevate põlvedega nii palju vaeva näha, kogen küll esmakordselt. Tavaliselt koguneme trenniks Sauel, aga seekord siis meie mängimis- ja hängimisplatsil. Neljajalgsetele külalistele oli üks tort ja kahejalgsetele teine.

Reede hommikul otsustasin tegeleda tiigiprojektiga, mis seisis terve eelmise suve. Esiteks oli maa kogu aeg nii märg, et sinna lähedale traktoriga ei pääsenud ja käsikäruga killustiku vedamiseks pole isegi mina piisavalt hull. Planeerides tundus see hirmsuur töö, aga tegelikult ei läinud kaht täispäevagi, kui kõik tiigiteed killustikuga kaetud olid. Teha on veel välimised ääred, mis tulevad ilmselt palkidest, aga need palgid on üksitõstmiseks äärmiselt tüütud ja jäävad abijõudu ootama.

Viimasel pildil on hästi näha, milliseks killustikukate muutub, kui vihm selle puhtaks peseb. Vasakul on värske ja tolmune killustik, paremal eelmise päeva sajueelne.
Kroonika huvides peaks mainima, et kirjutasin täna alla ka Lumehelbekese müügilepingule. Oligi teine kurvalt juba aastajagu põõsas konutanud, nii suure ja januse tegelasega ringi kruiisida praegune sissetulek ei võimaldanud ja ega ta linnas liikumiseks ikka kõlvanud ka. Õnneks ilmus lausa naaberkülast tõsine ameeriklastefänn, nii et kaugele ta ei koli ja paistab, et hea peremehe sai ka.
Aias aga on kätte jõudnud pargirooside aeg.
Therese Bugnet

 Lac Majeau

 Guna

 Red Nelly

 Winnipeg Park

 Ees Rose de Recht, taga Purple Pavement, mis pidi madal olema. Kui poolteist meetrit on madal...

 Mairoos ehk rosa pimpinellifolia Plena

 Parsla

 Rosa rubrifolia

 Abelzieds

 Vahele sattus üks pojeng, Festiva Maxima

 Vasakul Ritausma, paremal Hansa. Keskele on end kasvatanud koer-kibuvits ja las ta olla, ma ei saa teda nagunii sealt kätte.

Jaanilõkke aga süütasin täna kell pool üks päeval. Kuna kevadise risu hunnik lõkkeasemel mõjus nagu koeranael keset mu ilusti niidetud aeda, ma lihtsalt pidin selle ära põletama ja kuna külalisi oodata pole, kõlbas päev õhtust paremini. Enne seda tuli veel maha võtta kuivanud paradiisiõunapuu, mis suri ilmselt lihtsalt vanadusse. Selleks kõlbas hästi väike elektrikettsaag ja poole tunniga oli kõik koristatud.
 Paraja pürofoobina pean ma olema veendunud, et kõik on kustunud ja kontrolli all, kui kodunt ära või magama lähen - pole päris kindel, kumba ma täna õhtul teen. Üksi kodus on nii mõnus olla, et eriti välja ei tõmbagi.