Märtsituisud, märtsikülmad

Sadama hakkas laupäeva pealelõunal ja kui me kuue paiku õhtul kodust liikuma hakkasime, olid teed juba päris koledad. Kui poole kaheteistkümne paiku naabrimehe juubelilt tagasi sõitsime, veel jubedamad, libedad ja lumised. Oli päris hea meel, et roolis oli endine rallisõitja, mitte mina ise.
Eile tuiskas edasi. Tubane päev. Ei midagi asjalikku. Tulevane tuumafüüsik külas ja tund aega peale õunakoogi ahjustvõtmist andis selle eksistentsist märku ainult purune ahjuplaat.
Täna päikesetõusu ajal -17,4 ja kuna tuulesuund maja halvima külje pealt, oli ka sees külm. Köögis, kus me põrandakütet sel aastal kokkuhoiu tõttu sisse lülitanud polegi, +14,5. Minu magamistoas, kus radikas poolel võimsusel sees, +16,9. Kähku tuli alla sinna-siia, ja jõudis isegi õigeks ajaks tööle.
Kutsikas on kahe nädalaga kaks korda kasvanud ja lemmikmäng on pihta panna perenaise suss ja sellega minema kihutada. Küll on lõbus, kui taga aetakse. Ja õues hanges madistada on ka mõnus. Vaest kollivanakest sabast tirida on ka lõbus, aga seda ei lubata. Pilt tehtud laupäeval enne suurt sadu.

Üldiselt aga on kevadväsimus vist. Mitte midagi ei taha, mitte midagi peale ajakirjade ja sopakate lugeda ei suuda. Taimed ei huvita, kodulehega tegeleda ei suuda. Suudan asjad hoida elementaarses korras, aga see on ka kõik. Õhtud löön surnuks arvutimänge mängides ja kutsikaga jännates, sest millekski muuks auru ei jätku. Ehk läheb mingil hetkel ikka üle.