Kevade alguse päev

Nädala algul sünnipäeva pidanud õeraasuke kommenteeris, et nii külma ja lumist sünnipäeva oma elus ta küll ei mäleta. Vähemalt on päikeseline. Mul on ausalt öeldes sellest külmast ja lumest ja eriti paksudest riietest (mis vajaksid juba ammu keemilisse puhastusse viimist) kõriauguni, aga samas eriliselt kannatamatut aiahooaja alguseootust ka pole. Enne seda on nagunii veel niipalju teha. Eelmisel nädalal tulid Kordese roosid, algul oli pöörane ehmatus, sest kasti avades kõlisesid paljasjuursete taimede vahel jäätükid. Aga pole need taimed mingid papist poisid, eile juba hakkasid esimesed potistatud taimed lehekesi ilmutama. Suur kasvuhoone jäi meil sügisel ehitamata, sest AS Aega Küll jaoks saabus talv ootamatult ja oh imet, lumega ei saanud ehitada. Nii et esialgu kolisid taimed maja kapitaalremondist saadik suhteliselt vaid kolalaona kasutusel olnud soojakusse, kus on ahi ja saab kütta. Soojak sai uue poeetilise nimetuse Roosimaja ja mina käsu silt teha, kuigi ma avaldasin arvamust, et enne tuleks vist see putka ära värvida...igatahes veedab M seal nüüd enamuse ärkveloleku ajast.
Ruumipuudus on sel aastal igatahes tõsine probleem, sest külma kasvuhoonesse selliste öödega midagi panna ei saa. Täna võttis transpordifirma Inglismaalt peale kastid põnevate püsikutega ja ka nende jaoks tuleb koht tekitada. Kolime vist ise majast välja koerakuuti.
Kanalasse-jänkulasse kolida ei saa, seal niigi kitsas. Et elu igavaks ei läheks, tõi Matilda eelmisel nädalal ilmale kas kuus või seitse poega, kuna ta peidab neid, siis täpset arvu ei tea. Nii et kari muudkui kasvab.

Väike "näriline" aga sai täna kolmekuuseks ja kõige paremini iseloomustab teda see, et jõudu juba palju, aga mõistust mitte sendi eestki. Armas sellegipoolest.