Püüdsin aiast leida õitsejaid, aga sel aastal on pilt hädine. Kuna öökülma pole olnud, siis mõned suvikud
Muuseas, kõik selle postituse pildid on tehtud uue fotokaga, Pentax X-5. Aga sellest teinekord pikemalt.
13. oktoober 2012
Oktoobri keskpaik
Täna sain ma aru, miks ma sügist ei armasta. Kui kõik siin näitavad aina ilusamaid ja imelisemaid sügisvärvipilte, siis meil siin mere ääres pole mingeid värve. Heal juhul läheb natuke kollakaks, aga tavaliselt kisuvad tuuled enne lehed puudelt ja kõik on raagus. No kus need värvid on...
No hea küll, vahtra otsas natuke on, Ja vahrta all ka.
Viimaks ometi oli üks päev, kus tilkagi ei sadanud. Esimese asjana käisimegi kõige noorema ja kõige vanema koduloomaga krundil uitamas. Ei tea, kas see on mingi punaste kasside geneetiline kiiks, aga mul on nüüd teine kass järjest, kes käitub täpselt nagu koer. Tuleb tervitama, käib igal pool kaasas.
Augustis nahahaiguse tõttu puudliks pügatud kolli karv pole endiselt väga kolli moodi...aga seegi oli ime, et ta ellu jäi ja nii hästi kosunud on. Ülejärgmisel nädalal täitub sel kutsal 14 eluaastat ja see oleks inimaastates 98, nii et katsuge ise selles vanuses nii reipalt ringi jalutada...
Püüdsin aiast leida õitsejaid, aga sel aastal on pilt hädine. Kuna öökülma pole olnud, siis mõned suvikud
Roosid peaaegu ei õitse, õienupud on liigniiskuse käes kõdunenud. Mis roosidest rääkida, isegi hortensiate õied on pruunid. Limelight peaks püsima lõpuni kaunina, osaliselt on ka.
Siin aga tundus olema esimese hooga anomaalia...raitastri Snowbank otsas äkki roosad õied. Lähemal vaatlusel selgus, et raitastri kaisus on millalgi Sarastrost toodud krüsanteem, mille arvasin olevat välja läinud
Kui kõrgeks aga on Snowbank end venitanud kolmandal aastal, ( tema õitsemise hiilgeaeg on sel aastal alles ees , kui soojakraade peab). Ma olen nende porikottadega umbes 164 cm pikk ja see tegelane on mul üle pea...
Muidu aga sai maha pandud hunnik võrkiirised, õrnu ülaseid, krookuseid ja tulpe. Sibulaid jäi tänu tarne hilinemisele nii palju kätte, et järgmisel aastal pole vaja kellelgi sibullillede mere nägemiseks Keukenhofi sõita, võib Aavikuhofi tulla, on odavam. Aga nii juhtub.
Muuseas, kõik selle postituse pildid on tehtud uue fotokaga, Pentax X-5. Aga sellest teinekord pikemalt.
Püüdsin aiast leida õitsejaid, aga sel aastal on pilt hädine. Kuna öökülma pole olnud, siis mõned suvikud
Muuseas, kõik selle postituse pildid on tehtud uue fotokaga, Pentax X-5. Aga sellest teinekord pikemalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Palun mitte esineda rassistlike avaldustega. Meil käituvad kõik kassid, sõltumata nahavärvist, täpselt samamoodi. :)
VastaKustutaKutsale kiiret paranemist ja kauneid päevi!
Tuleb tunnistada, et sügisesest vaatenurgast on Sul seal tõesti pisut trööstituvõitu, kuid ringi liikuvana peaks neid värve siiski ju siin-seal näha olema.
Ja Notsu vanaema oskab uriseda ja haukuda ka, Kodukass peab ju kaitsma oma kodu :)
VastaKustutaMa vaatan, et selle esimese maastiku peale sobiksid hästi mingid punased põõsad. Mul on kaselehine enelas jube ilus ja iluarooniad tahavad oma punasega pimestada. Nad on madalad põõsad ka, neid tormituuled ei räsi
Võib-olla peitub ka minu "sügismasenduse" põhjus selles!!Minu elamist piirab kolmelt poolt okaspuud-peamiselt männid mõni üksik kask ja sarapuu.Võib-olla sellepärast meeldib mulle suurem murupind,ikka avarust,avarust,et olen "pigistatud" okaspuude vahele ja ikka õisi-õisi-ihkab hing!!!
VastaKustutaKui ma Su fotosid vaatan, tekkis mul mõte, et Sa võiksid sinna tekitada mõned kuldsed grupid. Parimad oleksid elupuud, nad ei karda päikest ega põe ja nende valik on suur. Punane pole paha, aga ta särab vaid päikeses, sombuse ilmaga on ta pigem sünge kui helge. Kuldne on igas valguses ja ka talvel kuldne. Ma ei tea, millisest aknast Sa kõige rohkem välja vaatad, aga ka selles vaateväljas võiks olla kas grupp või uhke üksikeksemplar, saad kogu päevaks kullalaksu:)Sügisel lilleõitele loota pole mõtet, nad on ilusad, aga neile peab lähedale minema, kogu aeda nad ei ilmesta.
VastaKustutaHuvitav, tuuline kant võib jah värvid varem puust viia. Iirisesõbrale aga ütleks, et pole ilusamat puud, kui kõrged männid päikese käes:)
VastaKustutaNuputan siin, et kes Snowbank on?
Vihmavett on teile kohe väga kaua ja palju antud. See küll tavaline ju pole? Minu roosinupud on ka ära vettinud. Sahara on ühe väikese tekitanud, aga kas ta jõuab, ei tea.
Sügis mis sügis! Aga need lilla-valged ,karikakrad, on ilusad! Vahest loodus teeb ise trikke. Vahva ju.
VastaKustutaSnowbank on raitaster (boltonia latisquama). Alles hakkab õitsema, hiilgeaeg on oktoobri lõpus, siis on sadu valgeid õisi täis ja näeb tõesti välja nagu lumehang. Kui muidugi külm enne ära ei võta. Ainuke aster, mida ma fännan, seisab oma kõrgusest hoolimata ise püsti ja ei põe mingeid tõbesid.
VastaKustuta