18. detsember 2011

Neljas advent, polaaröö

Viimaks ometi üks nädalavahetus, kui pole pidanud kodunt välja minema. Õues korra siiski käisin, tõin kuurist mõned jõulukaunistused tuppa ja panin veest tilkuvale õuekuusele kohmetanud sõrmedega elektriküünlad külge. Viimane valguskett ilmselt jääbki sel aastal räästasse kinnitamata, sest paduvihma käes ei ole nõus ma seda tegema ja vihmavahed on vist ainult siis, kui mind parasjagu kodus ei ole.
Jõulutunnet ei ole, mitte mingisugust. Sellel, et aina sajab vihma, rohi on täiesti roheline ja ilm üleni hall, võib-olla polegi mingit tähtsust, on neid poriseid jõule ennegi olnud. Pigem on lihtsalt pea muid pulki täis, nooremat põlvkonda ka peres ei ole ja puhtalt enda jaoks nagu ei viitsigi seda kila ja kola üles riputada (pärast tuleb ju uuesti maha võtta). Kööki suutsin ikka mingi jõuluvaniku tekitada.
Muuseas ei saa ikka veel raporteerida, et aias ei õitse midagi, võõrasemad õitsevad. Kuigi olid nii läbi vettinud, et pildistada neid ei saanud. See-eest pildistas M metsa all kasvavaid seeni.
Vett on peaaegu nagu suurvee ajal ja ka teine auk, mille M majast kaugele kiviaia äärde kaevas, on ääreni vett täis. Aga ega seda ka ette kujutada ei tahaks, et see kupatus oleks lumena alla sadanud nagu eelmisel aastal.
Nüüd saab aru, kui asja eest on maja ümber laotud kiviteed, sest neilt kõrvale astuda peaaegu ei saagi, jalg vajub pahkluuni porri.
Kasvuhoonesse on tekkinud töölaud ja riiulite karkassid
Jõulutunde asemel on tunne, nagu algaks varsti kevad. Ainult et millal siis puhata saab...

5 kommentaari:

  1. Ilmad on tõesti praegu kohutavad. Olgu nende tunnete ja praeguste õitega, kuidas on, peod peetakse ikka ära, aga mind vaevab hoopis see, kui suured on kevadel lillepeenardes augud:(. Kui ka lund tulemas pole, mõni külmakraad oleks ikkagi hädavajalik.

    VastaKustuta
  2. Mul ka pole jõulutunnet - sellest porist on totaalne siiber. Mina igatsen küll lund. Mitte niipalju kui möödunud kahel aastal - aga nu natukenegi. Ja nagu Muhedikki - muretsen ka mina, mis kevadeks järgi jääb. Kõige rohkem kardan ma seda stsenaariumit, mis oli siin pea 10 aastat tagasi, kui kuu aega jutti sadas paduvihma ja siis üleöö viskas -20 kraadi. Tol kevadel oli küll aed nagu surnuaed. Seda rohkem ei taha.

    Aga kasvuhoone tuleb vinge! Aga mida sa seal riiulites hakkad kasvatama?

    VastaKustuta
  3. Aia pärast olen minagi mures, kõik upub ja järsk külmalaine oleks hirmus.Riiulid aga on taimede ettekasvatamiseks. Söödavaid asju ma teatavasti kasvuhoones ei kasvata...

    VastaKustuta
  4. ma ei teagi, kas ma igatsen rohkem lund v und. muidu vist lund, aga täna on küll tahtmine kõik pikalt saata ja talveunne kobida.

    aga vähemasti ei pea lund rookima...



    whing - justtäpselt, üks paras ving on hetkel :D

    VastaKustuta
  5. ühinen nurinaga.
    Kas seened on männiriisikad? Mul kasvab ka miskit sellist, aga see ei ole riisikas. Pean pilti tegema ja seenevana käest küsima.

    VastaKustuta