4. detsember 2011

Ekskursioon koduõuele

Kuna ma olen juba paaril nädalal kodu vaid pimedas näinud (ja see tendents kestab veel paar nädalat), siis tegi M täna ettepaneku koduõuel ekskursioonile minna.
Esimesena avastasin hoolimata teisest advendipühapäevast ikka veel õitsevad roosid.

Rohi oli täiesti roheline, tiik ajas üle ääre ja lumemarjad pidasid pidu.
Kasvuhoone oli valmis saanud ja nagu näha, peab ka vett. Ka katuseluuk.

Vett on meil sel sügisel pisut liiga palju, kasvuhoone ette pole mitte veel üks tiik planeeritud, sealt jõudis M kõnniteeplaadi paigaldamiseks pinnase just enne suuri sadusid eemaldada, nüüd võiks sinna ajutiselt kalakasvatuse rajada...ehk läheb kevadel ikka kuivemaks.
Edasi läksime laudavaremete taha, kust oli veel võsa kadunud, välja ilmunud vana talukaev ja kartulikeldri katuselt kadunud sinna kasvanud toomingad. Kunagi talu piiriks olnud kiviaed, mis vahepeal oli täiesti padrikus, on taas nähtaval ja M leidis sealt isegi mingi iidse jalgvärava posti koos ühe allesjäänud väravahingega, isegi mul polnud aimu, et sellises kohas kunagi mngi värav oli. Pilti kahjuks enam teha polnud mõtet, sest uuesti hakkas ladinal sadama.
Ja peab tunnistama, et lumest ei tunne ma endiselt vähimatki puudust.

9 kommentaari:

  1. Nii see on, kui kassid kodunt ära, on hiirtel pidu. Ma usun küll, et kui Sa oleksid kohal olnud, siis sellist avasturetke ja - rõõmu ilmselt poleks olnud:)Mõnikord on päris kosutav vahetevahel kodutee jalge alla võtta.
    Kasvuhoone on küll kobe.

    Roosid õitsevad ka siin, viimaks oleme saanud ka vihma, aga niigusust jahedat vett poleks aiale ilmselt vaja, veekogudele küll.

    No pea kuu võime vist veel rahumeeli lumeta olla, tegelikult ei tea, mis seal põhjakaares sünnib, vahepeale ehmatuseks ehk veidi lörtsi ja kergeid helbeid tõenäoliselt tuleb, aga vist on ka aastavahetus must. No seda ei pea küll viimse tõena võtma, see vaid minu arvamus, et tänavu rasketehnikat vaja ei lähe, vaatame, mida see uus toob.

    VastaKustuta
  2. kasvuhoone on vägev jah! ma oleks tahtnud ka sedasi teha, aga mu ehitaja vangutas pead ja käskis diagonaalid ka panna. tormide vastu. nii ma siis tegingi... kuigi mulle visuaalselt see ei meeldi.

    lumest ei tunne ma ka puudust, kuigi tegelikult ca 5 cm lund ja samapalju miinuseid võiks olla küll. ja kahtlane tunne, et saame seekord nii jõulud kui ka aastavahetuse mustad, on mulgi :/

    VastaKustuta
  3. no mul on see kasvukas nüüd esimese tormi üle elanud, mis ümberringi puid murdis ja mind ennastki tööle hiljaks jättis, kuni Päästeamet teelt puid eemaldas. Diagonaale küll ei näi vaja minevat, ega me nüüd päris orkaanipiirkonnas ka ei ela, ja see 5*5 pruss on ikka päris tugev.

    VastaKustuta
  4. ma lähen ja korjan selle peale endal ka diagonaalid ära! mul on 50x75 pruss.....

    VastaKustuta
  5. Selline jõuluootus sobib mulle ka, kui roosid veel õitsevad (OK, mul võttis kylm viimase õie juba ära, aga päevakübar kustus alles eelmisel nädalal)
    Soe on, õues ju veel võiks midagi teha, aga märg ja libe on.
    Väga põnev ekskursioon oli Sul, nagu oleks muinaseestlaste jälgi avastanud, eks ta nii vast ongi. Sinu kodu neljas mõõde. Paljudel seda enam pole.

    VastaKustuta
  6. Ma loodan, et tuleb pilte neist avastustest ka. Väga huvitav oleks näha.
    Oi kuidas tahaks kasvuhoonet!

    VastaKustuta
  7. Põnev! Nii kahju, et meil ülemöödunud nädalavahetusel autoostureisi ajal liiga kiire oli (nii sinnapoole minnes kui tulles, sest ARK oli Sauel ainult 3ni lahti) Sinu teeotsast mööda vuhisedes - niiiiii väga oleks tahtnud sisse põigata. Aga südantsoojendav oli teeotsagi nägemine. :o)

    VastaKustuta
  8. See sinu roosikasvatamise teema on ikka lausa uskumatu... Nii kohutavalt tahaks ka samuti osata ja eks ma salamisi proovin šnitti võtta, kuid tulemustega ei saa tõenäoliselt hiilata enne aastate möödumist... Selleks peab vist lisaks tahtmisele ka kätt olema:)

    VastaKustuta