17. oktoober 2010

Koerteahistamine ja vedelkook

Laupäevane ilm...mitte ei saa aru, miks seda koerailmaks nimetatakse, meie suured paksukarvalised koerad ei arva sellise ilmaga õuesolemisest küll midagi. See-eest sai neid juba reedeõhtust saadik ahistatud, kui kaukaaslasele kammimine veel enam-vähem meeldib, saba välja arvatud, siis kolli vihkab kammimist kogu südamest, katsub kammi väljavõtmisel kuskile ära hajuda ja halva tuju korral võib ka hammastega nähvata. Igatahes pika töö tulemusena hakkasid meie metsakrantsid jälle korralikke penisid meenutama. Lõpuks veel kõrvade puhastamine, mille peale oli koertel küll selline nägu peas, et kuule, kas sa tööle ei tahaks minna...
MSN-s koogilõhna levitades õnnestus ka tudeng nädalavahetuseks koju meelitada, kook ise sai küll kerge puudega, ma ju ütlesin, et ei saa zelatiiniga üldse läbi...improviseerisin Köögikata maasikakoogi teemadel, kohviosa jätsin ära, sest poiss kohvi ei joo. Minu variant sai järgmine:
1 pakk digestive küpsiseid suurde klaasist ahjuvormi põhjaks pudistada (võid ma ei pannud, kate tundus niigi rammus)
400 g vahukoort vahustada
400 g pakk külmutatud maasikaid sulatada, püreestada
300 g kohupiimapastat ja 2 dl suhkrut segada kõigepealt maasikapüreega ja siis lisada vahukoor,
lõpuks segasin massi hulka 4 teelusikatäit kuuma veega lahustatud zelatiini, mida oli selle koguse kohta ilmselt liiga vähe
kallasin massi, mida sai ikka päris palju, küpsistele
ja viisin kogu kupatuse jahedasse saunaruumi, et kass seda kätte ei saaks.
Tardumast see asi igatahes keeldus kategooriliselt, olles ka teisel päeval rohkem kausi-, kui taldrikutoit, aga maitse oli hullult hea ja pühapäeva hommikul leidsin köögist ainult korralikult likku pandud koogialuse, kook ise oli öö jooksul oma maise teekonna lõpetanud. Nii et võib veelgi teha,ainult et zelatiini peaks umbes kaks korda rohkem panema.
Laupäeva õhtul kütsime sauna ja rüüstasime poisiga teineteise muusikakogusid, lausa hämmastav, et hoolimata kolmekümneaastasest vanusevahest meie muusikamaitse nii sarnane on, alates klassikast ja lõpetades iiri punkrokiga...



 
Pühapäeval suutsin end lõpuks vähemalt korraks ka õue ajada. Värviliste puulehtede aeg jäi meil sel aastal ära, puud on täiesti raagus, kuigi rohi veel roheline ja lopsakas. Lodjapuu on lolliks läinud, õitseb teist korda sel aastal:

Roosid, saialilled, ussitatar ja peiulilled õitsevad kangelaslikult ikka veel.
Esimesed õied on avanud nimetu krüsanteem, aga austria krüsanteemid ikka veel ei õitse.

 Vist on ikka mõttetu aeda nii hiliseid õitsejaid soetada, kohe on ju käes see aeg, kui enamik kodusoldud ajast on pime ja aias nagunii ei käi.
Vaatasin pargiroosivõsa ja mõtlesin, et ehk on kevadel rohkem energiat. Praegu kohe üldse ei ole, kogu aur kulub töistele kiiretele asjadele. Nädalavahetus on puhkamiseks ja akudelaadimiseks.

9 kommentaari:

  1. Oi mu penilastele ka kamm ja kraas ei meeldi. Ja kõrvadepuhastamise ajal on kisa sellina, nagu siga tapetaks. Ma siiamaani imestan, et mõni naaber pole mind loomapiinamise eest loomakaitsesse teatanud :D

    Aga oma aiast olen ma need hilissügisesed õitsejad ( krüsanteemid ja sügisastrid jne) juba ammu ära jaganud. Mu meelest võtavad ainult ruumi ära ja nii külmadega enam keegi aias nende õiteilu ei viitsi imetlemas käia :D

    Aga kook tundub kirjelduse järgi isuäratav - kahju, et neti teel ei saa ampsu küsida :)))

    VastaKustuta
  2. Üks teemväline küsimus ka: Vaatasin just Köögikata fotojahti - ja siis tulid meie paverpooli plötserdused meelde. Mis nendest sai - lagunesid puhta ära või sai neist ikka asja?

    VastaKustuta
  3. Paverpoli vaasikesed on mul täitsa kuuri all alles, on lihtsalt meelest läinud vahepeal. Kuna tuul viskas nad vahepeal ühte hunnikusse, on mul autoreid raske määrata. Peaks vist pildid üles panema ja küsima, kes omaks tunnistab :D

    VastaKustuta
  4. Zelatiin lahustatakse külma veega ja kuumaveevannis, st et ühte kaussi zelatiin veega ja suuremasse kaussi kuum vesi ning siis tõsta väiksem sinna ujuma.

    VastaKustuta
  5. Iiri punkrock oli ka isuäratav:)Sobib hilise õitseja lodjapuu tervituslauluks.
    Tuju läks kohe heak vastu esmaspäeva...

    VastaKustuta
  6. Kausikoogid ju täitsa mitmetes raamatutes olemas, nüüd siis Sul kah:). Mina ei viitsi nende veevannidega jännata, panen zelatiini külma vette turduma ja kui ta juba säärane paras on, siis keerutan mikrolaineahjus sama nõuga paar tiiru, seal peab passima, et keema ei läheks.

    Nagu Deiagi olen ammu loobunud põhilisest osast sügisastritest, krüsanteeme pole kunagi tahtnudki, vbl ka seepärast, et vanasti ei sõitnud ma neid ju linnast siia imetlema. Mu meelest pakuvad heade sügisvärvidega põõsad aias rohkem kui üksikud õied. Kukeharjad on küll head.

    VastaKustuta
  7. huvitav see koeraelu jah, minu taks võttis omal ajal pesemist nagu isiklikku solvangut :)

    muusikavalikut on oma laste musa hulgast väga hea värskendada, leiab põnevat ja ilusat.


    mina olen sügisastrid nüüd uuesti toonud, varem ei hoolinud väga, neile nagu floksidele võib jahukaste kergesti tekkida. mul õnneks pole.

    VastaKustuta
  8. Ma plaanin ka just sügisastreid välja visata. Pikad, vajuvad ära, jahukastet täis...aga ma veel natuke mõtlen.
    Minu hoolealused koerad tööl naudivad kammimist üsnagi, kui just mõnda kärnakohta ette ei satu. Kõrvapuhastust talub üks stoilise rahuga, teine tuleb ketti panan, et ära ei jookseks.
    Selle koogikoguse jaoks peaks jah želatiini 2x rohkem olema.

    VastaKustuta
  9. mul on üks sort, mis on madalat kasvu ja üsna ilusa värviga. vaatasin, et sobiks monarda vahele kasvama, et kui töö sügisel väsib, siis aster kataks augud.

    jahukaste oli vanasti ka flokside nuhtlus, aga nüüd pole mitu aastat esinenud.

    VastaKustuta