26. juuli 2017

Suve teine pool on käes

Kui eile-üleeile häälestasid ritsikad veel viiuleid, siis täna õhtul käis siristamine juba täies hoos. Suvi on küpseks saanud ja ebajasmiinide plahvatavat lõhna tunnen isegi mina.
Esmaspäeval sundisin end puhkama. Päeva lõpuks nägi see juba üsnagi sunduse mööda välja, sest mul hakkas igav terrassil lebotades ja lugedes. Ma ei ole praegu eriti millegi lugemise lainel ja tahaksin aina liikuda ja askeldada. Paraku paneb kere asjale veto peale ja olen vähemalt üritanud õhtuti peale kella seitset mitte midagi sellist teha, mida isegi tinglikult võiks tööks nimetada. Õnneks pole ma kunagi õhtuinimene olnud, õhtuti olengi ma tegutsemisvõimetu ja isegi kui punnitama peaks, teen vigu rohkem kui asi väärt on. Mulle meeldib ärkvel olla päikesetõusude ajal ja päeva tervitada.
Teisipäeval hakkasin end vaikselt liigutama, sest tegemata tööde nimekiri ulatub jätkuvalt lõpmatuse teise otsa ja miskipärast tekib sinna nimekirju asju järjest juurde. Olen lõpmata rahul, et osaajaga riigitöö juuni lõpus maha panin, sest muidu oleks end puruks rebinud. Jupi aega on neelanud ka osalise töövõimetuse ja liikumispuude vormistamise paberimajandus, näiteks eile selgus, et ühte kohta on meie e-riigis vaja esitada paberkandjal foto...aga ma ei irise üldse, tegelikult on asjaajamine olnud sujuv ja praeguseks vajalik piltki olemas.
Huvitav on veel see, et kui muidu on juuli olnud taimemüügis olnud vaikne aeg, siis sel aastal on asi vaikusest kaugel, lisaks on viiendal aastal hakanud kliendid ka kohapeal käima. Mida varem naljalt ei juhtunud, ei viitsinud siia loodenurka keegi tulla. Vist oleme Tallinnale lähemale nihkunud :), aga homsed kliendid tulevad näiteks Hiiumaalt ja Saaremaalt.
Aiauudiseid ka. Kokkusaamine Ahtiga lõppes teadagi kuidas
Põisenelate erinevad sordid ja seemikud olid tellitud, aga harilik kuusk "Valentins" ja hübriidpihlakas "Krassavica" emotsiooniost, mõlemale õnneks ka koht välja mõeldud, aga kummalegi vastu panna ka ei suutnud.

"Krassavica" olevat pihlaka hübriid pirnipuuga ??? ja seda müüvat ainult üks läti puukool. Igatahes on lehed võrratud.
Põisenelate tited sai suurematesse pottidesse istutatud, pihlakas ja kuusk tuleb ilmselt maha istutada, homseks lubab raasukese vihma, mis on hea, sest meil hakkab juba rohi kolletama. Mullakiht kivide peal on ju nii õhuke, et juba nädal kuiva hakkab kõrvetama.
Laisk, õigemini ajapuuduses rohija on ka mõnikord kasulik olla. Kas reede õhtul või isegi laupäeva hommikul, täpselt ei mäleta, jõudsin lõpuks watereri kuldvihma alla ja avastasin sealt kümmekond seemikut. Ilmselt on neid varemgi olnud, aga lihtsalt koos muu surramurraga kergkruusast välja tiritud.
Suurel kaktusel on lahti korraga kaks õit ja see on ikka puhas ime, et see kaktus meie varjulises ja niiskete talvedega aias on vastu pidanud, muude sortide-liikide katsetamisest olen loobunud, sest kõik lähevad kevadeti hingusele. Muuseas meie kaktuse tütrekesel teisel pool lahte Kloogaranna ja Laulasmaa vahel olevat sel aastal olnud kuuskümmend õienuppu, aga seal aias on ka väga hea valgus. Meil on isegi peale möödunudaastast võsa mahavõtmist liiga pime, ei mingit hommiku- ega õhtupäikest, aga kuna naaberkruntide puude peale meie hammas ei hakka, siis pole midagi teha.
Täna on olnud vägagi tegus ja kiire päev, aga tulemuseks on mõnus füüsiline väsimus, millele loodetavasti järgneb hea uni, viimasel ajal õnneks magangi väga hästi, lõpuks ometi. Olen tänulik kõigile, kes on mulle häid soovitusi jaganud, paraku olen lihtsalt aias jalutamiseks liiga rahutu hing ja mul peab palju erinevaid asju pooleli olema :)
Aalujate kokkutulek kahjuks jääb mul seekord ära, kere ei kannata üle poole tunni istuda ja see venitaks niigi pika sõidu lõpmatult pikaks...lisaks närvipinge, nii et kallistan seekord kõiki sõpru virtuaalselt ja loodan, et järgmisel aastal on parem.

1 kommentaar:

  1. Juuli aed on nii lopsakas sel aastal. Ühe kuldvihma broneeriks heal meelel omale, kui võimalik:)

    VastaKustuta