24. juuli 2017

Kolmas avatud talude päev

oli seniolnutest vaat et kõige mõnusam. Mitte et eelmistel midagi viga oleks olnud, aga eks iga korraga tuleb tarkusi ja kogemusi juurde ja korraldamine muutub sujuvamaks. Seekord delegeerisin enda arust küll pea kõik ülesanded peale aiaekskursioonide tegemise teistele, aga õhtuks olid ikka jalad valusad. See aga oli nii mõnus väsimus, et pani lihtsalt ligi kaheteistkümneks tunniks sügavalt magama.
Rahvast käis natuke vähem kui eelmisel korral, kirja sai ligi nelisada, tegelikult kindlasti rohkem, aga kuidagi väga sujuvalt toimus kõik ja üldine õhkkond oli ülimõnus. Taimemüük ületas eelmise aasta numbreid suisa poolteist korda, aga täna ma veel asjasse ei süvene, täna on puhkepäev. Rahule jäid ka teised müüjad, koduse lepasuitsuliha müüja Vasalemmast, koduhoististe tegija Padiselt, kodukohvik Keilast pakkus imemaitsvat toitu ja head kohvi ja ka Ahti Tiirmaa oli müügiga päris rahul. Ning kui kõik on rahul, nii müüjad kui ostjad, võib õnnestunud üritusest ainult rõõmu tunda. Endal mul pilte teha muidugi aega ei olnud, aga selle eest tühjendasin eile õhtul veel Ahti fotoaparaadi mälukaarti






 Juba teist aastat on meil külas olnud samaküla sõbranna, kes kasvatab ja aretab erinevaid põnevaid kodulinde. Ma ise küll eriline linnusõber pole, aga eksootiliste troopikalindude jutustamine meie lopsakas aias tekitas küll tunde, nagu oleks koos aiaga mõnele troopikasaarele lennanud :). Linnunäituse kõrghetk olevat olnud see, kui üks väike tüdruk nutma puhkes ja palus endale kinnitada, et see ei ole muinasjutt, vaid et need imekaunid linnud on tõelised.
Tublide pereliikmete ja teiste abiliste jõul koristas aed end õhtuks iseenesest ära :) ja täna pole enam märkigi, et siit oleks pool tuhat inimest eile läbi kõndinud.










Viimasel ajal tundub ikkagi, et aias on liiga vähe istumiskohti ja siledaid pindu. Otsisin täna tükk aega kohta, kus end arvutiga sisse seada, sest muud ma teha täna ei kavatse, kui laiselda ja mõnuleda...aias paraku pole igal pool Wifit ja seal, kus on, oli jälle arvutiekraani jaoks liiga palju päikest...lõpuks sai tänane arvutinurk suure põõsa alla täpselt keset aiateed
Ilm on puhkamiseks parim, 22 kraadi sooja varjus, õrn tuuleke hoiab sääsed eemale ja peale eilset suurt suhtlemist on üksinda kodus väga mõnus olla.

3 kommentaari:

  1. Tahaks kunagi isegi selle roosiaia ära näha . . .

    VastaKustuta
  2. tundubki, et sel aastal on kõik rohkem rahul, nii kutsujad kui kutsutavad. Väga palju positiivset vastukaja erinevatest allikatest on tulnud ja tore, et sina oma päevast vaid rõõmu tundsid

    VastaKustuta
  3. Tore, et kõik sujus nagu olid planeerinud ja et abilised tasemel olid. Ilm soosis samuti seda ilusat ettevõtmist. Tublli oled!

    VastaKustuta