Kevadet otsimas

Üleeile oli meil veel kõvasti lund. Eile tuuseldasin ringi, nägin ainult seda, et sulas, aga koju jõudsin alles poolpimedas ja selleks ajaks, kui nälja kustutatud sain, oli päris pime. Hommikulgi tuli kõigepealt tööasjadega tegeleda, alles lõuna ajal otsustasin kaatsad jalga ajada ja aiatiiru ära teha. Lumikellukesed on täiesti olemas. Uskumatu jõud on nendes lehtedest läbitungivates ninades.

Nõiapuud õitsevad, konkreetsed isendid on juba kolm talve potis elanud, omal ajal pidi pisut palju sisse ostma ja sel aastal peaks need mõned kindlasti ümber potistama. 

Tiikide ümber on lumi ära sulanud, tiigid ise veel paksus jääs. 

Kirjulehised jukkad on talve uhkelt üle elanud nii peenras kui potis.

Grõõni kail Helma alustab ka. Lausa imelik on mõelda, et mõne taime jaoks võib olla Eesti ka võimalik lõunapoolseim kasvuala. Juba Lätis on selle kaunitari jaoks liiga soe :)

Samblaid ja samblikke korjasin ka. Kristallvaik juba ootab Smartposti automaadis, homme toon ära. Siis saab nädalavahetusel uut mängu mängida :)

Aiatiir sai õigel ajal tehtud, pärast lõunat hakkas vihma sadama, vahel viskas ka lörtsi sisse. Aga mulle tegelikut meeldib, kui vihm plekk-katusel krõbistab, mõnus heli on.