Mõtestatud molutamine

Fred Jüssi olevat kusagil öelnud, et inimene peab õppima rohkem mõtestatult molutama, muidu kulub ära ja põleb läbi. Ilmselt selle oskuse omandamisega olengi sel talvel usinalt tegelenud ja nüüdseks hakkab juba käppa tulema. Igatahes veebruar on kuskile kaotsi läinud. Loomulikult olen tööl käinud ja kodutöödega askeldanud, aga ei midagi erilist. Söönud, kosunud ja lõpuks ometi mõistlikult magama hakanud. Täna hommikul näitas aktiivsusmonitor unekvaliteediks excellent ja see oli vist üldse esimene kord, kui ma sellist näitajat nägin.
Isamaa sünnipäeva hommik oli lipuvärvides.

Paraadi algust ja lõppu polnud vaja telekast vaadata, seda oli kuulda ja tunda, kui maja Ämaris baseeruvate sõjalennukite õhkutõusust ja maandumisest vappus ja aknaklaasid klirisesid. Üks tarkpea arvas, et see, et maja sooja ei pea, polegi ehitajate viga, vaid sellestsamast lennukite tekitatud vibratsioonist ja lähedalasuva Klooga polügooni miinipildujaplahvatustest tulevadki praod sisse...tore teadasaamine küll, jääb üle loota ainult soojadele talvedele.
Selles mõttes võib möödasaava talvega rahul olla küll, maksimumiks jäigi -15,8 ja seda, et märtsis ränka külma tuleb, pole siinkandis veel juhtunud, meri on lahti ja see toimib nagu hiigelsuur temperatuuriregulaator.
Eile läks liikumisvaegus nii suureks, et tatsasin ühe aiatiiru. Pildistasin oma parimaid sõpru, kes on aidanud mul selle tervise poolest raske talve üle elada, Malati krutskeid täis pilk ja Miku lai naeratus.

Metsa servas oli vist kitsejälgi, aga üles aia poole polnud tuldud.

Tiik on veel talverahus.

Hing ootab kevadet ja mitte niipalju taimede, kui tõsise liikumisvajaduse pärast. Sportimine pole mulle kunagi istunud, minu tegevusel peab olema mingi mõte. Külas on meil sellest talvest küll ka uhke liuväli, aga uisutamisele ma poolteist aastat tagasi tõsiselt viga saanud põlve tõttu isegi mitte ei mõtle. Jalutada pole meil ka eriti kuhugi, kolmesaja meetri kaugusel on suur maantee kihutavate ja poripritsivate rekkadega. Aga kohe algab märts ja loodetavasti kaob lumi peatselt lõplikult.