Suve ja sügise vahel

Pole enam suve, aga pole ka sügist. Kaks päeva möllas korralik tormihakatis, Pakrineemel mõõdeti reedel tuulekiiruseks üle 30 meetri sekundis. Käisin kaks päeva Räpina ja Värska kandist kolleegidega kodukandis ringi, osutasin giiditeenust :), said nemadki tunda, mida õige Loode-Eesti rannatuul tähendab. Endal oli ka huvitav, nii mõneski kohas polnud kas ammu käinud või üldse mitte käinud.
Olin laupäeval õhetavate kõrvadega just koju jõudnud, kui Lepatriinud helistasid, et nad tormituulest hoolimata ikka tulevad, õhtuks vaibus ka tuul, aga ringijalutanud Lepatriinu pidi pea südamerabanduse saama, kui kaugele taganenud metsaservas metskitsesokk tema peale haukuma hakkas :), õuel pole enam kitsi näha olnud, metsas on maitsvat kuhjaga, nii et tore, et nad jälle olemas on.
Istutasin Juhanist saadud pojengiäbarikud ikkagi maha, neid sorte Euroopa korralike tarnijate valikus praegu pole ja ehk jäävad ellu. Kuigi peab ikkagi tunnistama, et oleks ostes juurikate kvaliteet näha olnud, poleks elu sees sellist raha välja käinud. Kui oma sügisesed juurikad kätte saan, panen ka võrdluse üles. R abiga sai eile ümber istutatud ka kaks okkalist, mille algne koht üsna vale oli, Cruenta ja Bushmann's Lace.
Vaikselt tilgub veel ka tellimusi, mõned pakid sai tehtud ja pealsete koristamiseks tundub veel vara olevat. Kastides on meeldivalt palju tühja ruumi kevadeks, aga näis, mis sellest asjast saab, tänane kogemus loorberipuu poti tuppa meelitamisel näitas, et tõsta ei saa ma ikka üldse ja see paneb kogu aedlemisele oma pitseri peale. Õnneks R aitas.
Pilte tegin terve hunniku, enamuse ladusin näoraamatusse, blogisse ainult mõned. Koehne pihlakas on paksult marju täis nagu tavalisedki pihlakad

Üle õue kruukruutas kureparv, kuigi parve kuju järgi tundub, et need on alles harjutuslennud

Roosid ei taha sügisest veel midagi teada, täidisõielised lörtsis torm ära, aga lihtõielised ja pooltäidisõielised on vihmakindlamad. Väsimatu õitseja Kew Gardens

 ja üha kummalisemaid värvitoone pakkuv Modern Art

Avastasin, et platsil on veel valget kilpkonnalille. Ainuke häda, et tiigi ääres pole enam ruumi.

R trimmerdas lõunanõlva, sinna midagi istutada plaanis pole, aga kui suudaks võsavabana hoida, oleks seegi imeline.

Ning peab mainima, et kujundsaagimine on nakkav. Tahaks ise ka, aga need randmed ja muud hädad. See-eest sai Lepatriinu täna hakkama oma esimese vigursaagimisega, kuigi kurtis, et tuleb vist trenni minna, kontoriroti lihaste jaoks pole see täpsussaagimine ka väikese ja kerge saega sugugi mitte lihtne :). Minu meelest on vahva küünlajalg.

Mina koristasin kasvuhoonet, rohelised tomatid jagasime Lepatriinudega pooleks, potid said tõhjaks ja põrand pühitud.
Ühesõnaga oli imeline päikeseline pühapäev ja kuivõrd floks Babje Leto pole mul ikka veel õitsema hakanud, istub juulist saadik pungas, on lootust, et vananaistesuve tuleb siinkandis veel. Ja kui sooja jagub, hakkavad ehk õitsema ka mitu talve talvitunud süüria hibiskused