Pisiprojekt sõnajalgadega

September on mõnus. Ilmad on olnud nii ilusad, et isegi palgatööd kannatab päeval terrassilaua taga teha. Sirutuspauside ajal mõni kiuslik naat või võilill välja sikutada. Midagi lõigata või sättida. Taimemüügis on september kordades vaiksem kui eelmisel aastal, aga ma pole sellest üldse masenduses, sest palgatöö toob leiva lauale, lõpuks ometi on aega ka oma aias ringi vaadata ja mõtteid mõlgutada ja palju seda kaela jäävat kaupa ka ei ole. Selliseid kuid nagu mai ja juuni, kus ma peale tööpäeva lõppu aina pakkisin ja pakkisin, kuni ümber kukkusin, taga ei igatse.
Tänu rahulikumale perioodile sai eile ühe õhtuga valmis üks pisiprojekt, mis tegelikult oli plaanis juba M eluajal, aga järgnenud segasel perioodil jäi ja jäi tolknema. "Enne" pildid jäid mul nagu tavaliselt tegemata, aga sellel teise korruse aknast tehtud pildil tuleb multši asemele lihtsalt muru kujutada.

Tagumise valge sireli ja valgeõielise kibuvitsa olevat vanavanaema istutanud maja valmimise ajal 1936.aastal Kuningosmunda sai siia istutatud vist juba viis aastat tagasi ja hakkab täiskasvanuks saama.

Kaks mehhiko naistesõnajalga istutasin hostadepoolsesse otsa juba paar nädalat tagasi. Eile eemaldasin mätta, kiskusin välja niipalju naadirisoome kui sain, ja istutasin juurde hariliku pärljala, kivi-imari, jaapani naistesõnajalad Ursula's Red, Silver Falls ja Burgundie Lace. Rohkem sõnajalgu kahjuks Aavikuemanda valikus enam alles ei olnud :) ja ega eesmärk polegi hakata sõnajalgu koguma, vaid üks korratu nurk korda saada.
Esiserv on tehtud metalläärisega, mis hetkel jäi meelega maasse vajutamata. Multši all mingit kattematerjali pole, aga kuna tänu võsalangetamisele ja kohaliku omavalitsuse programmist rahastatud uhkele oksapurustajale on meil tasuta multši nüüd nii palju kui vaja, siis seda sai pandud ohtralt. Kuna muu majaesine on vormistatud kergkruusaga, siis pole välistatud, et millalgi asendan multši ka selles ribas kergkruusaga. Ning kuna pole ka kindel, et veel mõni sõnajalg silma hakkab, võib juhtuda, et see riba venib ka natuke laiemaks.

Teisel pool muruplatsi särab Ritausma oma hilissuvises õitsemises.

Varsti tuleb tuppa kolida ka toalilled. Kallale on roosipeenras suvitamine ikka hullult meeldinud ja ma pean ta enne tuppatoomist vist ikkagi ümber istutama. Juhul, kui ma mõne suurema poti leian.

Õhtud on juba siiski niisked ja jahedad ning ajavad tuppa. Aga see on ka mõnus.