Nädalavahetuse raport

Kui üle Eesti käis suur taimeralli Pärnu Taimelaada ja Võhma Juurika näol, siis meie ei saanud terve nädalavahetuse oma kodukoha piiridest väljagi. Lepatriinud tegid ära üüratu töö, veel nädal tagasi seisis selle koha peal nelja meetri kõrgune võsavirn ja veel laupäeva hommikul põlvini ulatuv risuväli, mis koosnes okstest ja lehtedest.

Tulejumalat sai kogu päev toidetud, mina suurt midagi teha ei saanud, kõht valutas, aga vähemalt tegin tööinimestele süüa ja nokitsesin väiksemate ja kergemate asjadega nagu näiteks pojengide pealsete lõikamine, müügiplatsi korraldamine jne. ning pühapäeval vedasime Lepatriinuga multši ka parklaserva hekki, mis seal liivases mullas kuidagi suuremaks kasvada ei taha.

Tubli Lepatriinuisand tegi korda ka murutraktori, on uskumatult suur asi, et keegi omadest tehnikat jagab, sest mina ei jaga sellest mukitki ja pühapäeva õhtul niitsin mitu tundi, kõike niidetud ei jõudnud, sest jahedaks ja niiskeks hakkas minema. Niitmise aeg on praegu üürike, rohi on pea kella kaheni päeval kastemärg ja kusagil kuuest-seitsmest hakkab taas kasteseks kiskuma. Rohi ja eelkõige muidugi umbrohi kasvavad kosmilise kiirusega ja sügist ei aimu veel eriti kusagilt, ainult kased hakkavad kuidagi hõredaks jääma.

Lepatriinu aga tegi ka vapsikutõrjet. Muidu poleks nende suurte ja päris rahulike põrisejate vastu ju midagi, aga nad tegid pesa puitkarkassseina sisse ja viimastel nädalatel läks asi päris kurjaks, lõuna pool ei saanud õhtusel ajal enam ei ust ega aknaid avada ja kui ma ühel hilisõhtul Mihklit õue pannes ühe vapsikuga piki otsmikku sain, ehmatusest käpuli komistasin ja põlve ära lõhkusin, sai mul kõrini. Tellisin www.kt.ee herilaste ja vapsikute tõrjegeeli, Lepatriinu söötis selle vapsikutele sisse ja ühe päevaga oli rahu majas.