6. november 2015

Märkusi iseenese tarbeks

Töine nädal on olnud, põhiliselt arvutitöine. Enam-vähem asjadega järje peale jõudnud, uuel nädalal uue hooga. Peab hakkama veebipoe uute puude-põõsaste jaoks infot ja pilte kokku ajama.
Pärast prokuratuuri viimase üllitise saamist, milles pandi kahtluse alla, et Aavikuemandal üldse kunagi see kaup on olnud, mis M surnukeha tagant ära varastati ja kui isegi oli, võis M selle enne surma ära kinkida (siia paneksin ma mitu hästi jubedat emotikoni, kui see blogis võimalik oleks), otsustasin, et omaenda vaimse ja füüsilise tervise huvides ma kohtusse asja ei anna. Süsteem on ringkaitses ja omaenda vigu ei tunnista, kohtuveskid on kallid ja jahvatavad aeglaselt. Mul on oma tervist ja vaimujõudu positiivsemateks asjadeks vaja. Kirjutasin hoopis ETV Pealtnägijale, kes asja ka üles võttis. Eile käis võttegrupp. Operaatorit tuli aiast tükk aega taga otsida nagu tavaliselt, need kaameramehed kaovad mul täiesti regulaarselt aeda ära, nende jaoks on seal huvitavaid värve ja vorme isegi hilissügisel.
Näis, mis asjast edasi saab, aga omaenda õiglustunde ja M pere pärast ma lihtsalt pean selle asjaga lõpuni tegelema.
Malatil algas jooksuaeg ja seekord kavatsen ma tal ikka väga hoolega silma peal hoida. Õnneks on ta toaspikutamise suhtes hoopis leplikum kui eelmisel aastal ja eks tal on nüüd Mihkel ka seltsiks. Mihkel on õnneks augustist saadik eunuhh ja sellega muret ei ole. Küll teevad nad toas igavledes oluliselt rohkem pätti kui õues, ma olen veel paarist nahkkingast lahti saanud...
Korjasin kutsikate üheksakuuseks saamise puhul kokku neist ka mõned pildid, kellest kätte sain, no tiibeti mastifit meenutab ainult üks ja eriti ema moodi pole ka keegi :)
Ennelõunal jõudsin veel maja eest hostalehtede plödi ära koristada. Alguses mõtlesin kasutada hekilõikurit, aga märgade pealsete puhul polnud sellega midagi pihta hakata. Pealsed peaksid olema kuivad, aga ära ei kuiva siin mere ääres praegusel ajal enam midagi, sellest hoolimata, et vihma on viimase kuu jooksul tulnud loetud piisad.
Kaua selle külma ja niiskusega ning ikka veel logiseva tervisega väljas nagunii ei toimeta. Seega näeb Pealtnägijast kindlasti ka hulgaliselt umbrohtu ja merede kaupa puulehti, Sellest pole mul sooja ega külma, sest aeda teen ma ikka peamiselt iseenese jaoks.



4 kommentaari:

  1. hosta lehed korista kevadel, siis on need kuivad, ei haise kõdu järele ja on vaid peaoga tõmmata vaja kui plats puhas :)

    VastaKustuta
  2. Pead? asjaga edasi tegelema? mulle tundub küll seda saagat kõrvalt vaadates-lugedes, et targem oleks sul sellel kõigel "minna lasta". Nii sinu enda vaimse tervise huvides kui ka praktilistel kaalutlustel. Materiaalselt ei võida sa selle tuuleveskitega võitlemisega midagi. Tean, olen kogenud, varga süüdimõistvast otsusest hoolimata ei saanud meie firma sentigi tagasi. Ja kättemaks (varga häbistamine) tekitab üksnes uusi negatiivseid võnkeid sind ennast ümbritsevas universumis ja häirib su elu veel kauem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, sellega, et pärast kaheaastast kohtuskäimist ja varga süüdimõistmist firma sentigi tagasi ei saa, olen ka mina kokku puutunud ja see on üks põhjusi, miks ma asjaga kohtusse ei lähe, kallis ja mõttetu. Aga mul on teatud põhjus, miks ma meedia kallale lasin, selle seletamine läheks liiga pikaks ja detailseks. Nii või teisiti, seda,et ma raha kätte ei saa, on mul ammu selge ja selles mõttes olen ma ammu eluga edasi läinud.

      Kustuta
  3. Mis vaja, see vaja. Sest see varas ei sirutanud kätt mitte ainult vara järele.
    Koerad on toredad, rõõm vaadata. Tyhja neist puuduolevatest tõuomadustest. Ja meie kutsul pole ehk nii pikk karv, nagu ta lugupeetavatel esivanematel, aga ketramiskõlblik see siiski on. Freddy seljast tuleb seda kevadel kyll terve kartulikotitäis. Freddy Peremees on hea sõbra yle väga rõõmus ja saadab tervisi.

    VastaKustuta