Mustrid ja valgus

Eile kiskus tõeliseks novembriks. Hommikul näitas väheke päikest, siis läks raheks, korraks uuesti päikest ja siis kiskus juba nooreks tormiks jäite ja kõikvõimalikus suuruses raheteradega. Meie Lepatriinudega tegime sauna ja tundsime end soojas majas kamina ees mõnusalt.
Täna hommikul poleks eilset mordorit nagu olnudki, päike säras sinises taevas ja paljaksrebitud puudevõrad moodustasid imelisi mustreid.

Kuigi siinkandis lund peaaegu ei tulnudki, oli pojengialas, kuhu päike novembri alguses veebruari lõpuni kordagi ei ulatu, veel pärastlõunalgi lumekirme maas.

Majaesine oli rõõmsalt iiriroheline ja okasnumpsikud helendasid madala päikese valgel.

Valges on hoopis mõnusam tegutseda. Tubli Lepatriinuisand tegi üht-teist, Lepatriinu nokitses ka natuke, mina koristasin, tegin süüa, pesin pesu, jalutasin koeri ja tõin peale sauna tühjakssaanud puudekotid uuesti täis. Oligi päeva valge aeg läbi, aga midagi sai tehtud ka.