Triipudega nädal

Oli selles nädalas nii musti kui valgeid triipe. Esmaspäev kirjatöine. Teisipäeva venna matused ja peied, kurb. aga õnneks mitte masendav. Kirstu näen siiski siiamaani unes. Peied Kannu Kõrtsis, ei soovita mitte kellelegi seal üritust korraldada. Uimane teenindus, jahtunud puljong, mis pidi külmunud peielisi soojendama. Eks soojendasime siis ise üksteist.
Kolmapäev tavalisest pikemgi tööpäev, koju jõudsin alles kell kaheksa.
Neljapäevaks olin end kirja pannud infopäevale maaelu uute toetusmeetmete kohta, aga see osutus mõttetuks ürituseks. Korraldajad ei olnud milleski süüdi, hiljem loetud materjalid ok, aga kui osa osalejaid tuleb kohale mitte infot saama, vaid ametnikega vaidlema, siis muutub olukord mitte infopäevaks, vaid kärajateks. Tulin varem tulema, jalutasin jõuluturul. Õhtul olin kutsutud Meritoni hotelli restorani Balalaika. Hea söök, toredad inimesed ja mõned huvitavad ideed järgmiseks aastaks. Koju alles kell kümme õhtul.
Reede kulus kodustele töödele, kolme koera ja kassiga vähemalt kord nädalas korralikult koristamata ei pääse ja maja on suur.
Tormihoiatust kuuldes hoiatasin isegi kasvatajat, et kui teed väga hulluks lähevad, siis meie kutsikaga näitusele ei tule. Täna hommikul ärgates polnud tormi aga kusagil. Maad kattis silmnähtavalt sulav lörtsikiht ja sadas vaikset vihma. Polnud ühtegi põhjust minemata jätta ja nii föönitasin-kammisin vihmaniiske Ally ilusaks ja läksimegi. Näitusel käitus väike kollitüdruk muidu üsna eeskujulikult, ainult pärisringis lõi põnnama ja üritas end pikali visata. Õnnestus ta küll kohe maha rahustada, kohtunikule  juba liputati saba ja tehti head nägu, nii et lõpptulemus oli päris hea. Kingituseks saadud nännikott sisaldas seekord küll nodi rohkem kui näitusemaksu eest, paar pakki maiuskrõbinaid, helkur, maiuste kaasaskandmise kott, kena pakend kilekotikesi, teadagi milleks..., lemmiklooma passi kaaned, näitusenumbri hoidik ja pall. Perenaisele väike taskulamp ja šokolaadimedal. Perenaisel oli igatahes huvitavam seda kotti lahti pakkida kui kutsikal, kes oli selleks ajaks end juba magama keeranud.
Tormi ikka natuke saime, koduteel oli paar korda tunne, et lükkab auto kõige täiega vastassuunavööndisse ja aeg-ajal sadas mingit jäidet. Koju jõudsime siiski õnnelikult ja siiani on ka elekter majas püsinud, praeguseks tundub ka tuul vaibunud olevat.
Edit: Laupäev lõppes spontaanse saunapeoga naabrite juures, kust ma igaks juhuks poole üheteistkümne paiku koju kooberdasin, enne kui liiga lõbusaks oleks läinud. Hommikuks oli selget pead vaja.