Imelik päev

Hommikul kella viie paiku ärkasin tuule lõugamise peale. Tükil ajal pole sellist ulgumist olnud, teisel korrusel on seda eriti hästi tunda. Katuse pärast ei pabistanud - kui seda pole siin mere ääres 1936.aastast ükski torm kätte saanud, ei saa see ka. Magasin edasi. Järgmise silmadeavamise ajal oli elektrikell töötamise lõpetanud ja väljas kottpime ning ulus endiselt. Mässisin end teki sisse ja magasin edasi.
Kella üheksa paiku nägi juba liikuda, gaasipliidil kohvi keeta ja patareidega raadio mängima panna. EE oli kell 6:46 saatnud sõnumi, et on elektrikatkestusest teadlik, seega jäi ainult oodata. Naabrimees mainis FB-s, et esimest valgustatud maja oli näha alles kaheksa kilomeetri kaugusel Niitväljal.
Keerasin end järjekordse aiaajakirjaga akulambi valgele kerra. Kui nii jätkub, jõuan selle lugemata hunnikuga ikka enne kevadet lõpule. Käivad nii RHS ajakiri "Garden" kui BBC poolt väljaantav "Gardener´s World", aga alati ei jaksa inglise keeles lugeda. Ja suvel ei jaksanud isegi ajalehti lugeda.
Keskpäeva paiku lõi tuul taeva lagedaks. Tegin tiiru väljas, peale pikalilükatud prügikastihoidikute ja seinalt lennanud plekkpannoo ei midagi toodud ega viidud. Tuul endiselt vinge ja tegi nina punaseks.
Toas hakkasin puhvetkappe kraamima ja klaase läikima lööma. Isegi ei mäleta, millal seda viimati tehtud sai.
Vett olin unustanud varuda ja kõige rohkem muretsesin koerte pärast, kuigi need oleks saanud ka tiigi äärde kupatada, kui asi oleks väga hulluks läinud. Kaukaaslasel diagnoositi eile bakteriaalne kõrvapõletik, 45 euro eest tablette, ma pole sellist kogust antibiootikume korraga isegi näinud mitte. Tõeline hobuseannus, aga eks koeral ka kaalu piisavalt, 58 kilo. Vabatahtlikult ta muidugi neid ei söö, nii et kaks korda päevas tuleb mul poole küünarnukini hiigelkoera kurku ronida, siis vorstitükiga meelitades seni koonu kinni hoida, kuni tabletid lõpuks alla neelatakse ja lõpuks end koerailast kuidagi puhtaks saada. Mis ilma veeta on keeruline.
Kui elekter kella kahe paiku tagasi tuli, oli juba selline laiskus peal, et enam midagi erilist ei viitsinudki. Toad kähku tolmuimejaga üle ja taas diivanile.