11. november 2012

10-11-12

Sellise vahva numbrikombinatsiooniga kuupäeval sai siis sel aastal ehk viimast korda muru niidetud ja suurem osa roose mullatud, mõned traktorikärutäied jäid ka tänaseks, sest pimedaks läheb ikka vastikult vara. Muru, õigemini hein oli juba paarikümnesentimeetrine, sest ligi kaks kuud traktoriga õuele ei pääsenud. Praegugi uputab, tiik ajab üle ja ma ei taha mõeldagi oma peentele prantsuse pseudacorustele, kes kusagil seal vee all on. Ellujäämiskursus missugune.


Nagu näha, jättis lumi meie sahhalini konnatatra püsti ja muud kõrged püsikud ka. Täna suutsin veel rooside muldamise lõpetamisele lisaks kaks suurt kärutäit püsikupealseid likvideerida - Muhedikupapa hekilõikuritrikk töötab suurepäraselt, tänud hea nõksu eest. Tsahh ja valmis, pane ainult kärule ja vii lõkkesse. Kõik suuremad koledad mustakstõmbunud peletised nagu ristirohud ja makleiad, mida kääridega on ikka päris tüütu näsida. Kõrrelised jäävad kevadeks ja osa muid püsikuid ka. Talvel tagaaias nagunii eriti ei käi.
Augustis tõsiselt haige olnud kolli on täielikult kosunud ja hoolimata eelmisel kuul täitunud neljateistkümnest eluaastast lippas traktoriga kaasa nagu kutsikas. Hääletas peale ka muidugi. Aru ma ei saa, kuidas sellele penile meeldib selle koliseva ja müriseva käruga sõita, alati on haukudes platsis, kui käru trakale taha saab.

Käisin ka korra M kuningriigis ehk kanalas-jänkulas. Need tegelased meil nüüd ühes ruumis, et soojem oleks. Kukk Petja õpib laulmist, välja tuleb küll esialgu kukeleeguhhkähhköhh, aga asi areneb ja hakkab teine kuke moodi välja ka juba paistma.
Kõige lustlikum jänks on Matilde, temale meeldib hirmsasti mürada ja käppadega põtkida. Midagi urina- või purinasarnast teeb ka.
ja Köstrist kasvab tõeline hiidküülik
Õhtul magasid küdeva saunaahju ees kaks väsinud "koma", mustvalge ja punavalge
Kolmanda leidsin elutoa diivanilt, patune nägu peas, sest tegelikult ei tohi sinna ronida
Igatahes nüüd võib talv tulla. Roosid on mullatud (kuigi ma selle tegevuse mõttekuses hakkan varsti juba kahtlema, tulbipuud ja muid külmahellikuid ma ju ei kata...aga noh, tugevam tunne on). Aiale nats kobedam nägu antud. Püsikud, pojengid ja roosid kevadeks tellitud. Tuleviku osas otsused tehtud. Mõnus on olla.





6 kommentaari:

  1. Mul roosid ikka muldamata, plusskraade nats palju. Ei tea, kas peaks?

    VastaKustuta
  2. Mul roosid ikka muldamata, plusskraade nats palju. Ei tea, kas peaks?

    VastaKustuta
  3. Mõnusad komad sul :)
    Vett on palju tõepoolest. Eks kevad näitab.
    Sul isegi kevadtellimused tehtud! Vot see on alles tase!

    VastaKustuta
  4. tegelt on ilus, kui aed korda saab, heast tundest rääkimata. ehk ma jõuan kah järgmise nädalavahe sees sinnamaale...

    VastaKustuta
  5. Ma jõudsin ka natuke koristada ükspäev. Pilt sai igatahes hulga ilusamaks. Mulda panin natuke roosidele juba ammu, aga atru veel ei pannud. Ootan veel natuke.
    Oi need loomad on mõnusad kõik, nii karvased kui sulelised.

    VastaKustuta
  6. Onju, asjad peavad multifunktsionaalsed olema, mis nad niisama jõude seisavad:)
    Su elukad on ägedad, kui Sa veel need karvased mägiveised ka endale tood, tulen külla ja vist ei lähegi ära :D Ja neid põnevaid kanatõuge on ka igasugusemaid.
    Meil on ka elamine korras, just tänu igasugustele trikkidele, neid peaks veel rohkem leiutama.
    Kas tead, nad kirjutavad, et pseudadatadele meeldibki kõige rohkem niimoodi peaaegu vees elada. Kas ka meil, kus ilmad on palju jahedamad kui kuskil Californias, vat, ei tea. Oledki esimene, kes sellise eksperimendi korraldab, saad hiljem kogemusi jagada. Mul sellist ülevoolu pole kuskilt võtta.
    Mu arust on see muldamine ka üleliigne, Sa võiksid mõnest sordist enam kui ühe põõsa muretsema ja siis tegema järjekordse eksperimendi, üht muldad, teist mitte. Peaasi, et lund jaguks.

    VastaKustuta