Võhumõõkadest ja muudest asjadest

Nagu ma Muhedikule täna telefonis ütlesin, aednikul on jõulud suvi läbi. Kuna aeg-ajalt saabub pakk, mille sisust Sul hetkel aimugi ei ole, sest tellitud sai kaks kuud tagasi ja ega siis peast ei mäleta midagi ning tellimisnimekiri on kusagil teises arvutis. Pakile tekkis kohe ka valvur - Käpikul on raskekujuline pappkastisõltuvus, kui sisse ei saa ronida, siis vähemalt lamatakse peal ning kui võimalik, tiritakse nurki puruks.

Istikud olid kenad ja pontsakad, arve ka kenasti kastis, aga kui hakkasin nimesid ja nägusid kokku panema, põrkasin ootamatule takistusele. Nimelt on ka Cajeux-l, nagu paljudel teistel veebipoodidel loll komme otsasolev artikkel oma veebilehelt ära koristada. Võiks ju lihtsalt märkida, et otsas... Nii et midagi pole teha, olin sunnitud googeldama ja tehtagu minuga mis tahes, panen saagi siia üles ka. Mitteärilises blogis peaks olema piltida kasutamine lubatud, eriti kui autoriõigusele on viidatud.
Niisiis seekordne saak:
Iris pseudacorus Black Gamecock

 Iris pseudacorus Bastardi

 Iris pseudacorus Compact Form (seda ma tegelikult ei tellinud, oli kingitusena kaasa pandud)

 Iris pseudacorus Double

 Iris pseudacorus Roy´s Repeater. Peaks kordusõitsema septembris, kas ka meil, näitab aeg.

 Starting Versi-Laev. Iris versicolori ja iris laevigata tetraploidne hübriid.

 Iris pseudacorus Tiger Brother

Praegu mõnulevad uustulnukad vannis ja kohe varsti lasen end sääsetõrjega kokku ja lähen tiigi äärde istutama. On augusti lõpp ja ikka mustab õhk sääskedest, kes elada ei lase...

Ligunemise ajal on aega veel viimase aja sündmustest väike ülevaade teha. Eilsest päevast kulus enamus uue suksu soetamisele. Saage tuttavaks, Aavikuemanda uus tõld (kuigi väga kahtlane, et mind sinna rooli lastakse). Tundub, nagu turg oleks kasutatud kaubikuid paksult täis, aga ikka kulus meil neli kuud vajaliku leidmiseks ja mul on lausa piinlik oma venna ees, kes seniks meile oma kaubiku kasutada andis, küsisime mai algul kuuks ajaks ja nüüd on augusti lõpp käes. Eile aga said ARK toimingud tehtud ja südaööl sai kaunitar ka koju toimetatud.

Mmmm...ma juba mõmisen mõnust mõeldes, kuidas ma mõnel sajusel sügisõhtul need suured valged pinnad kujundan, M pani juba üürgama, et ei kleebi lilli täis, aga seda mul polnud plaaniski. Midagi ilusat ja soliidset.
Vahele mahtus veel mõnus kohvijoomine Kadaka ja Köögikataga ja nüüd on mul kuskil ämbritäis tundmatuid veetaimi :), muu hulgas sai külalistele demonstreeritud lääneranniku vihmavalingut, ikka poole tunniga 25mm, nagu sel suvel kombeks. Tore oli. Edasi lippasin Laulasmaa laadale M-i aitama, kes õigupoolest mingit abi ei vajamud, sest inimesi oli väga vähe, küllap vihmavalingud tegid oma töö, mul oli korraldajatest lausa kahju, sest nad olid ära teinud suure töö. Ehk nad ei anna alla, sest selliste traditsioonide juurutamine võtabki aega. Pean tunnistama, et raha läks välja rohkem kui sisse tuli, aga sellisest tassist ma mõistetavail põhjustel loobuda ei suutnud, käsitöö, autor Reet Kaing.

Peale laata siis, nagu juba mainitud, veel uuesti Tallinna auto järele. Vahetult enne südaööd koju jõudes oli augustitaevas tähetäppe tihedalt täis. Tähendasin arvuti ees haigutavale juuniorile, et keegi on taeva täitsa auklikuks torkinud, ta arvas, et eks seda oli päevasest vihmast ju tunda ka...
Nüüd aga pseudacorused kaenlasse ja tiigi äärde (Lillekasvataja, sinu omad panen homme posti), abiks Humanast leitud kummikud, mille pärast roosiklubi naised mind pea mõrvata tahtsid :)

Õhtul tulemas veel muinastulede öö ja nagu ma aru sain, ehitavad naabrimehed mere ääres tuleparve. See saab äge olema, peaasi, et ilm sõbralik oleks.