Sõbralik november

Tahtmata kuidagi ära sõnada, on minu jaoks selleaastane november küll inimsõbralik olnud. Mõtlesin sellele just ühel õhtul koju sõites, päevad venivad niigi pikaks ja kui peale väsitavat tööpäeva peab veel koduteel lume ja libedusega võitlema, on see ikka päris tüütu. Siiani on kuivadel maanteedel päris mõnus suhistada olnud. Kui reedene uduvihm välja arvata, pole siinkandis pea kolm nädalat midagi sadanud. Mis aga pole tiigivee tasemele küll mingit langetavat mõju avaldanud - eks kevadel ole näha, mis kaldataimedest ellu jäi ja mis mitte.

Üle tüki aja üks nädalavahetus, kus mul natuke tegutsemistahet oli ja mida ei sisustanud valgumine ühelt lösutamisasendist teise. Kaasa andis ka kaks päeva põgusalt piilunud päike, niipalju, kui ta end veel puudelatvadest ülespoole upitada jaksab. Kasutasin eilset päeva maja vana katkise valgusketi mahavõtmiseks ja uue paigaldamiseks. Päris tüütu töö, kuivõrd looduse poolt pole seda pikkust just ju palju antud ja iga töö, mis seostub käed ülespidi, redeli otsas kurnimisega, on minu jaoks keeruline. Aga hakkama sain, kuigi aega läks, lisaks tuli käia vahepeal toas näppe üles sulatamas. Löödagu maha, aga vat elektritöid ma kinnastega teha ei oska, algul katsetasin, aga kõik pisikesed kaabliklambrid pudenesid näppude vahelt maha ja enamus neist maandus kuskil vihmaveetünni põhjas.
Lisaks jäi  eile kaks meetrit valgusketti puudu, ehk üks kahest, kas on maja vahepeal suuremaks kasvanud või ei olnud selles hiina valgusketipakis ikkagi nii palju meetreid, kui kirjas...
Täna sai Bauhofist järgmine jätkukett toodud ja töö ära lõpetatud. Testitud, põleb - advendiaeg võib tulla. Tegelikult läksime hoopis teist asja ostma - ja ei saanud. Tegemist siis M järgmise sajandi ehitisega

ehk kui algselt oli plaanis sinna terrassipikendusele vana alumiiniumraamiga kasvuhoone sokutada, siis töö käigus selgus, et see pagana raam on nii kõver, et seda soojapidavaks saada oli suht lootusetu. Seega siis uus raam ja uus kate, mulle igatahes väga meeldib. Kuigi jah, M võimetus omaenda projektist kinni pidada ei ole muidugi mingi uudis ja tavaliselt ma tellin kohe materjale 20% rohkem, kui tema mulle ütleb. Seekord aga olin parasjagu vist nii üle töötanud, et tellisin pleksiklaasi täpselt nii palju kui härra soovis ja otse loomulikult on nüüd viis tahvlit puudu. Bauhofis aga pleksiklaasi ei olnud ja linna sõita me ei viitsinud.
Kui täna hommikul oli kraadiklaas nullis ja katustel kerge härmatis, siis eile õitsesid veel roosid...

...astrid, saialilled ja hortensiad...

Muhedikult kevadel tillukese taimekesena saadud puju on end suureks kasvatanud ja peab järgmisel aastal ilmselt titepeenrast kolima kuhugi, kus rahulikult laiutada saab

Lumimari Ametüst särab rõõmsa roosa laiguna

aga täna hommikul oli õhus juba talve lõhna. Viisime viimased asjad terrassilt katuse alla ja keerasime vihmaveenõud kummuli.Järgmisel pühapäeval algab advendiaeg ja on põhjust süüdata tuled.