30. oktoober 2011

Õhtud on varakult pimedad

...juba kella viiest oli üsna pime. Oma roll selles nii öisel kellakeeramisel kui oktoobrilõpul. Niisiis on käes see aeg, kui töölt koju saab sõita ainult pimedas ja nii lähimad neli kuud. Prr, ma vihkan seda. Aga tuleb üle elada, eks on varemgi elatud.
Öökülma pole endiselt olnud, kraadiklaas näitas miinimumiks 0,5 plusskraadi. Puud on lehtedest lagedad, rohelisena need sel aastal maha langesidki, ei mingit värvilist sügist. Sirelitel ja äädikapuul on vaid veel lehed küljes ja needki täiesti suviselt rohelised. Natuke lustakat sügist leidsin ainult Rosa rugosa "Red Pavement" põõsastest.




Eilset kaunist sügisilma nautisime kõik, pildil üritab meie koerpensionär kuus aastat nooremat kaukat mürama meelitada, viimane aga ei võta kuidagi vedu...
Värvi leiab veel lillepeenardest ja mõned vaprad roosidki õitsevad novembri lävepakul:


ja värvilisi marju on ka igal pool

Tänane ilm oli kõle ja tuuline, siiski sai maha pandud veel mõned krookuse- ja tulbisibulad, mis eile Paldiski Maximast iseenesest näppude külge kleepusid :). Siis aga sooja kööki, söögitegemine oli selle ilmaga päris mõnus. Mulle iseenesest meeldivad vanad klassikalised toidud, millele mõni väike kiiks külge tekitada. Nii näiteks olen avastanud, et ristõielised, mida mu seedimine tavaliselt üleüldse ei talu, on võimalik seeditavaks muuta rohke tshillipipra lisamisega, nii saigi tavalisest värskekapsasupist keedus, mis suu õhkama pani ja suur potitäis kadus pea päevaga, kuigi M süüdistas mind ilmses kavatsuses teda uuesti paksuks sööta. No mina ei valanud talle nelja taldrikutäit,eks...ega sundinud ähvardustega lisaks ära sööma poolt plaaditäit kohupiimakooki, mille retsepti leidsin küll ürgvanast Ida Savi koogiraamatust, kuid tavalise kohupiima asendamine ricottaga ja paari peotäie erinevate rosinate lisamine tegid koogi eriliselt hõrguks ja tavapärase kohupiimakoogi kergelt nätske olek kadus täiesti, tulemus oli mure ja maitsev. Igatahes kulus mulle üks loid ja laisk nädalavahetus peale eelmise nädala masendavaid sündmusi, millest teises blogis rohkem juttu, marjaks ära...

3 kommentaari:

  1. Mind ei häiri veel õhtune pimedus, rõhuga sõnal veel:) Aga hommikune küll. Miskipärast ärkan järjest varem (alateadvus arvab, et ma nii jõuan rohkem ära teha ve?) Kui väljas valgeks läheb, on tore, sadagu või vihma.

    Nädalavahetused aga on kulla hinnaga:)
    Seda kooki oleks ise ka söönud:D

    VastaKustuta
  2. Natsa eksisid, seda pimedust pole mitte 4, vaid 2,5 kuud. Täheldasin ammu, et kui oktoobris-novembris tulin töölt, algul hämaras, seejärel pimedas, siis umbes 10. jaanuari paiku kui sain töölt õigel ajal tulema, oli juba valge.
    Aga praegune aeg- söö, puhka ja mõtle:)
    Kõledal ajal ongi tsilli see värk, mis elule õige vungi annab. Ma pole ealeski söönud nii head õunakringlit kui segi ajasin kaneeli ja tsilli:D, nii, et see 4 taldrikutäit polegi veel mingi kogus, jõudu sööjale:)

    VastaKustuta
  3. No täna sai lapsed kooliks äratatud päris valges, aga kauaks seda...
    Kohupiimakookide ricottaga tegemisel olen täheldanud, et siis peab sinna kindlalt ka miskit haput lisama (sidrun, marjad), sest ricotta on nii väga mage võrreldes hapuka kohupiimaga.

    VastaKustuta