Suur Taimejaht

Alguses oli Plaan. Et käiks korra Muhedikkude Suurjärvistut vaatamas ja iiriseid imetlemas. Ning korraks põikaks ka Järvseljale sisse, kui juba lõunaosariikides viibida.
Hakatuseks magas allakirjutanu sisse. Siis oli vaja tee peal veel suitsu-, sirutus- ja söögipeatusi teha ja Järvseljale jõudsime alles kell üks. Kohale juhatas meid GPS, mis selle osaga hästi hakkama sai, sõidutades meid otse Järvselja taimeaia ette. Müügiplats oli väga põnev. Need väikeste puukoolide platsid ongi sellepärast väga huvitavad, et seal ei lähtuta müügistrateegiast, mis parasjagu atraktiivne välja näeb (nagu aiakeskustes), vaid väljas on kogu sortiment, ka see, mis parasjagu ei õitse või suisa lehtedeta on. Nii et huvitavaid leide tuli ridamisi. Järvselja taimeaed on ka igasuguseid huvitavaid asju täis.

 Auto sai, hmm, üpriski täis - ja meil oli veel plaanis Savisaart külastada, kuigi kokku lepitud veel ei olnud. Päästva ideena tundus Muhedike juures vahepeatus teha ja sinnamõeldud asjad maha laadida. Laadisime kaasatoodud nänni maha, jõime kohvi, imetlesime taimi ja järvistut. Siis laadisime Muhedikud peale ja edasi Savisaare ja siis veel Kähri juurde. Ühes kohas põnevad asjad, teises kohas põnevad asjad, nii see autokene tasapisi jälle täituma hakkas...Savisaare pojengidemeri nende õitsemise ajal on muidugi vapustav vaatepilt ja siis need uued sordid, mis veel õieti sordid ei olegi.

Kui lõpuks taas Muhedike juures maandusime ja autot ümber pakkima hakkasime, oli põnevusmoment, kas kõik asjad ja inimesed ikka mahuvad või tuleb loosi heita, kes Tallinna bussi peale läheb...aga hoolika pakkimise tulemusena selgus, et peale mahtusid kõik ja hädaga oleks veelgi saanud panna. Õnneks polnud sellisel kellaajal enam kusagilt midagi juurde osta.
Koju startisime enne südaööd ja kui varavalges koduõuele jõudsime ja  auto tühjaks laadisime, polnudki nagu õiget und, sai veel tunnike terrassil veedetud ja aovalgust ja linnulaulu nauditud. Kõigi ühine arvamus, et oli üks megavahva päev.
Hommikul oli see-eest tunne nagu oleks pidu pidanud. Puhtast kohusetundest sain pistikud ära tehtud ja kogu kokkuostetud nännist korralik inventarinimestik koostatud (mida tuli üle pooleteise A4 lehekülje...). Siis hakkas lubatud lausvihma sadama ja mina keerasin end veel paariks tunniks tuttu. Peale seda oli juba tunduvalt parem ja nüüdseks hakkab isegi päike pilveserva vahelt piiluma...peaks vist istutama minema, sest maa on mõnusalt märjaks leotatud.
Ning Muhedikule lubatud koogitaigna retsept ka, algselt netist leitud õunakoogi retseptina, aga nagu selgus, sobib suurepäraselt ka rabarberiga:
2 dl suhkrut
3 muna
4 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 dl piima
150 g võid
Munad vahustada suhkruga, lisada ettevaatlikult segades küpsetuspulbriga segatud jahu, siis piim ja lõpuks sulatatud või. Ainete järjekord on oluline. Taigen tuleb suhteliselt vedel, mina segasin rabarberitükid otse taigna hulka ja kallasin kogu kupatuse koos võiga määritud vormi. Küpsetada 18 -kraadilises ahjus 40-45 minutit.
Vastu aga paluksin selle roomava puittaime nimetus, mis mulle ilmselt õieti meelde ei jäänud...