12. august 2009

Üldse mitte roosidest

Reede lõuna ajal koju pääsenuna oli minu suureks rõõmuks ilm mitu päeva väga ilus, sai aias ringi kakerdada, terrassil lebotada ja muidu elust mõnu tunda. Niipalju, kui see vähem kui nädala jooksul peale katkilõikamist üldse võimalik on. Täna aga sajab nagu oavarrest ja ongi hea, ei pea voolikuid lohistama.
Mõned õied kah (jätsin roosid seekord lausa meelega välja).
Üks kellukas, mille ise seemnest kasvatasin ja mis sel aastal esimest korda nii rikkalikult õitseb. Uskumatu, aga ma olen isegi seemnepaki säilitanud, "Blue Diadem".















Meie esimene kobarpea õitseb, pisike alles teine, aga ilus:



Liiliad: kollane on Royal Gold, aga mustjaspunase silt kuhugi kadunud:
Üks päevaliiliapuntrasse eksinud iiris, mille sordist ei ole mul ka halli aimugi.


ja päevaliiliad ise, mida on mul vaid üks sort. Olen neid küll rohkem ostnud ja istutanud, aga kasvama pole nad läinud. See-eest need kollased on võimsad.














Liblikad armastavad päevakübaraid:



Edasi aga tuleb juttu hoopis faunast ja nõrganärvilistel soovitaks mitte edasi lugeda ega vaadata. Esiteks otsustas meie kaukaaslane hakata aiatöödes kaasa lööma ka muul moel kui aukude kaevamisega. Paar nädalat tagasi sai ta kätte ja murdis maha ühe muti ja üleeile õhtul rippus tal hambus teine. Nii et hetkel on vist päris mutivaba olek, eile hommikul polnud ühtegi värsket kuhilat.
Eile aga kohtasin üsnagi värskelt niidetud murul hoopis teistlaadi külalist. Esimese hooga ehmatasin end õhku, sest ussid pole mu erilised lemmikud ja ega esimese hooga saanud aru ka, kas see värskeltniidetud murul siuglev poolemeetrine volask on rästik või nastik. Aga teisel vaatamisel nägin kollaseid "kõrvu" ja rahunesin maha. Arvasin küll, et selle ajaga, kui ma majja fotoka järele komberdan, on tüüp jalga lasknud, aga tema oli hoopis priske konna kätte saanud ja maiustas mõnuga. Ei lasknud end minust üldse häirida ja lubas oma lõunasööki igast rakursist pildistada. Öelge veel, et ussid on ilmetud...minu arust on tal vägagi naudisklev ilme.
Posted by Picasa
Tervisest aga kirjutan teises blogis millalgi pikemalt. Nii ja naa.

4 kommentaari:

  1. Oi kui lahedad kaadrid need viimased! Mulle tundub, et tänavu on need metsolevused üldse kuidagi stoiliselt rahulikud ja ei lase end meist häirida, mul kohe mitu sellist hetke olnud.

    VastaKustuta
  2. Ohh, mis action teil seal käib! Vähemalt igav ei ole sul ja eks kauka püüab abiks olla :)

    VastaKustuta
  3. õkk.
    mul aga vingerdas lauba kespäevases kuumuses rästik otse terrassi ees teerajal ja niidetud murul. ma muidugi ei olnud selle kohtumise üle eriti õnnelik :(

    VastaKustuta
  4. prrr - kui mulle aias siuke elukas vastu vingerdaks - vahet pole kas nastik või rästik - üks madu kõik - ma vist röögiks nii, et lasnamäele ka oleks kosta:DD Ma muidu üsna külma närviga - aga suuri ämblikke ja madusid kardan paaniliselt. Teiste elukatega olen täitsa nõus koos eksisteerima.
    Aga liiliad on sul ilusad. Minu need kirjud on nüüd õitsemise lõpetanud - sa vist tahtsid neid ka - kui liikuma pääsed võid järgi tulla.

    VastaKustuta