16. august 2009

Kentuki Lõvi

Mida saab aias teha, kui ei saa a)istuda b)kükitada c)kummarduda. No igatahes saab terrassil lamaskleda ja lõpmatult raamatuid lugeda. Mingil hetkel läheb siiski üksluiseks ja silmad väsivad ära. Jalutada saab, kuigi mitte väga kaua. Seista on kehvem.
Üks poos, kuidas rohida, ongi Kentuki lõvi oma; üks põlv maas, teine üleval, käpad peenras. Kaua ei saa, õmblused hakkavad kiskuma.
Pikalirohimise juurutas valutava seljaga Lepatriinu juba kuu-kaks tagasi. Selleks läheb vaja paksu päevitusmatti, mis siis peenraga paralleelselt sättida ja seal peal mõnusalt ühel küljel pikutades rohida. Ainuke häda, et kippusin kangesti endale mulda vastu vahtimist tõmbama ja lõpuks nägin välja nagu murjan.
Muruniitmisest ei tasu niipeagi unistada ja ilmselt seetõttu läkski traktor puhtast solidaarsusest katki ning vajalik jubin saabub Stokkerisse alles kolme nädala pärast. Loodetavasti on meid sel ajal veel võimalik rohu seest üles leida.
Päevalilledega läks sel aastal uhkelt. Kevadel leidsin tontteabkustpoest pakikese pealkirjaga Päevalill, madal. Pildil vahvad täidisõieliselt kollased pumpsikud ja tagaküljel lubadus, et kõrgus kuni 60 cm. Noh, nüüdseks on need madalad päevalilled üksjagu üle kahe meetri kõrged ja õis hoopis säherdune.
Gladioolid aga on mul hoolimata kõige tuulevarjulisemast kohast ja 25cm sügavusele istutamisest ikka lääbakil ja ilma toeta püsti ei seisa.
Ja kui enam midagi muud teha ei ole, saab alati uusi roose pildistada. Eeldusel, et rakurssi otsides väga väänlema ei kuku.Viimane on Caramella. nimi j'i vist salvestamata ja uuesti laadida ei viitsi, Kõu on jälle üliaeglane. Juulikuu viimasel nädalal käisid Elioni tehnikud taas Wimaxi levi mõõtmas, no mida pole, seda pole. Ürglaanes elame.
Kui aga keegi julgeb siia ürglaande roose imetlema tulla, siis selle vastu pole mul midagi. Niipalju on tervist küll.

6 kommentaari:

  1. See Ehitusmarketi punane - on peris armas. :DD
    Aga mis sa jandid selle umbrohuga - ega ta kuskile kao - niikuinii tuleb tagasi - sina aga pead puhkama ja tervist praavitama - mitte aga roomama kuskil vagude vahel.
    Kuidas sul nende kivipanijate poistega asi sujus - saite kaubale?

    VastaKustuta
  2. Sa jah, naudi puhkust parem. No ma'i tea, õpi tikkimine ära, katseta toda salvrätitehnikat, tee ise mingi lauamäng! Las see umbrohi olla, hiljem kui juba tugevam, küll siis klaarite arved!
    Hea roosisort: ehitusmarketi punane!

    VastaKustuta
  3. Uuel sordil pole viga, aga vat see Caramella on küll väga ilus! Endale siiski ma teda ei taha, hea on teada kus aias teda vaatamas saab käia.
    Ma miskipärast arvan, et lamades tikkimine ei õnnestu:D Kui ma ükskord lugesin, et Ülle Ulla rohib kõhuli lamades, üritasin seda proovida. Osssa jeerum! Lamama ehk veel saab, aga proovige siis end püsti ka ajada. Küll on hea, et ma üksi kodus olin.

    Ja sedasi saab ju ainult peernaservades murul olla. Oleks ikka vist ülikummaline sedasi mu istutusalasid pidi roomata:D Polegi rohida enam vaja, kõik lilled puha üle rullitud:D

    Aga rohimisega on ju aega, jääb üks kord vahele, mis seal siis hullu. Saabki kergemalt. Ja pealeselle Sul ju see uhke põletusmasin.


    peremes! ei tee ise tööd

    VastaKustuta
  4. meite auulis polnd kah kuu aega rohitud. nüüd sel nädalvahetusel sai suur peenar korda tehtud.. on küll ilus, aga peab ütlema, et kui selle kuu jooksul oleks 3 korda umbrohtu välja kiskunud, oleks see praegune seis ju ikka sama olnud :)))

    a kui meil kõhuli rohida, siis oleks vist 5 minutiga suuri metsakuklasi täis.... ja noh, hirmust nende va roomajate ees mina küll seal heina sees pikutama ei julge hakata :)

    roose tuleks ja imetleks küll. kui mõni õhtu vihmavaba on ntx.

    VastaKustuta
  5. Ega ma kohusetunde pärast rohinud, rohkem nagu vahelduse mõttes. Kaua sa jaksad lamada... Aga käsitööga on mul nii nagu Muhedikul roosidega - imetlen teiste omi, aga ennast ei tõmba mitte üks teps. Võin näiteks mööblit restaureerida vms., aga seda praegu kahjuks ei saa.

    VastaKustuta
  6. kui ma sügisel teeraja paeplaatide vahedest rohtu lõikasin, panin põlvedele need vahtplastist polstrid (mis rihmadega jala ümber kinni käivad) ja ei teinud mitte kentuki lõvi, vaid paterdasingi põlvili ringi. Üsna mugav oli. Ja kui väsid, on sealt üsna mugav kõhuli lasta ja pärast jälle põlvili tagasi.
    Roosid on ilusad. Ma käisin eile lisa hankimas, teen ükspäev sordinime-postituse ka. Aga ostsin sealjuures ka omale ühe kollase - Arthur Bell.:o) Nüüd ma pean nuputama hakkama, et kuhu? Keski peab kuskilt ära kolima, see on kindel.

    VastaKustuta