8. veebruar 2009

Mari-Anne nõelamaalid

Nagu juba mainitud, mina käsitööd teha ei oska. Vanasti veel sai mõni hilp selga õmmeldud, mis sa hädaga teed. Aga meenutada ma neid küll ei taha ja viimase kümne aasta jooksul on mu õmblustöö piirdunud mõne sirge õmblusega nagu kardinad või pükste lühemakstegemisega.
Aga see-eest oskan ma hästi imetleda teiste tehtut. Ema on mul eluaeg imelisi asju teinud, õmmelnud, kudunud, heegeldanud ja tikkinud. Vahel olen mõelnud, et äkki sellepärast, et kodus oli selline korüfee, kelle tasemele ma ise eales poleks jõudnud, panigi mind juba eos loobuma (otsi lolli, kes vabandust ei oskaks välja mõelda...).
Ristpistes tikkimise avastas ka ema enda jaoks tegelikult alles pensionile jäädes, kui rohkem aega hakkas tekkima. Kusjuures mingeid lillekesi-motiivikesi ta teha ei viitsi, peab igavaks. Mõned näited siis tema töödest. Foto muidugi ei anna kõike edasi, esiteks ei viitsinud ma pilte raamidest-klaasidest välja kiskuda, teiseks oli valgus kehv ja kolmandaks peaks selliseid asju statiivilt pildistama, statiivi mul aga paraku ikka veel pole.
Selline tegelane elab meil sauna eesruumi seinal:
Ja see kurrnäu tervitab esikus tuppaastujaidSellel pildil on minu eelmine kolli Sannio ehk Sass, kes nüüdseks juba kümme aastat vikerkaare taga.
See pilt on kaunis suur, üle A3
ja samuti see
Sellel pildil olevat mina oma kolliga ja kaugusest pistmas meie maja

See olevat tehtud meie kassile mõeldes
See pilt on tilluke, vaid postkaardisuurune
Fantaasiamaailm?
Seegi pilt on tibatilluke
See olevat mina :). Äärmiselt idealiseeritud kujul muidugi. No nii umbes kolmkümmend aastat tagasi või sedasi.
Sellised tegelased elavad ka esikus
ja nemad aitavad köögis askeldadaAsjast ise kaunis kaugel seisjana oskan vaid öelda, et tehnika on kõigil piltidel ristpiste, kasutatud peamiselt DMC lõngu ja kanvaad tavaliselt sellist, mida parasjagu hankida õnnestus.
Pilte on muidugi veel ja veel, aga esialgu need, mis mul kodus käepärast.

5 kommentaari:

  1. Uhked!
    Ja pea püsti! Küllap need tööasjadki laabuvad. :o) Minu moto on ikka olnud, et kui kuidagi enam ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ja tõepoolest on alati mingi ootamatu lahendus ummikseisudele tulnud.

    VastaKustuta
  2. Võrratud tööd viimne kui üks! Imetlen nende inimeste püsivust ja kannatlikku meelt, kes tegelevad tikkimisega, olgu see siis ristpistes või muidu. Kuigi mulle endalegi meeldib käsitööd teha, on tikkimine minu jaoks neist ületamatu – ei osanud ma neid niite õieti vedada ega otsi ära peita (kooliaegu sai viimati tehtud), samuti ei edenenud minu jaoks ka piisavalt tempokalt. Armas, et nii tore "varandus" kodus olemas on :).

    VastaKustuta
  3. Väga-väga ilusad ja armsad tööd. Kõige enam meeldib mulle see lillekorv ja need männid mere ääres. Päris kahju, et niisugustest asjadest vahepeal eriti ei peetud ja seda suurem au Sulle, et nad kenasti alles ja raamitud on.

    VastaKustuta
  4. Minu poolt suur-suur aplaus Mari-Annele!!! Mina vist läheksin peast (ja mustrist ka) segamini sellist täpset tööd tehes.
    Aitäh, et meile ka näitasid!

    Aga piltvaibad pole minu arust küll kunagi "moest" läinud, erinevates tehnikates küll, aga ikka pidevalt tegijaid ja nende tööde imetlejaid.

    VastaKustuta
  5. Kui oma tehtud kavandid, siis paistab, et su ema oli päris kunstnik.:)

    VastaKustuta